archive.phpj Pokker - Elu on lill
archive.php

Archive for the ‘Pokker’ Category

Kui keha poleks eile pärastlõunal nõudlikult südametunnistuse uksele koputanud, et on aeg puhkuseks, siis ma ilmselt ei oleks niipea märganud, et ma endale oma ägedas uues hooajas ka veidi liiga teen.

Kõigepealt sellest, et mida mu uus äge hooaeg endast kujutab. Teadupärast olen endale sebinud kaks fotopraktika kohta: SeeSee Stuudios teen fototöötlust ning ERR-is pildistan erinevate saadete tegemist, saatejuhte ja külalisi. Viimane on eriti äge töö täiega lahedate inimeste keskel, mistõttu sõidan hea meelega ka kaks korda päevas linna ning “hängin” ühe, teise või kolmanda saate stuudios.

Augusti lõpus algas kool. Tõsi, tunnid toimuvad meie kursusel vaid üks kord nädalas, kuid sellega on kindlustatud, et kolmapäev on üks tõsiselt väsitav päev! Õppetöö algab kell 8:15 ning lõpeb ametlikult 17:50. Tegelikkuses on senised kaks korda lõppenud lausa 18:00, sest meie viimase nelja tunni õpetaja Kalmer on polütehnikumis “värske veri”, kes võtab oma kohustust meid veebiarenduses arendada tõepoolest väga tõsiselt! Kahjuks on tema tunnid päeva teises pooles, kui meid on juba enne “meeletult haritud” ja vähemalt minu vastuvõtu- ja arusaamisvõime on kahanenud koahti pea olematuks. Täna oli täiega huvitav teema, aga ikkagi tahtsin viimane tund ainult koju ära, sest pea ähvardas lõhkeda.

Mõned klassist pole veel üldse kooli jõudnud või on end vaid korra näidanud ning toonud puudumise üheks põhjuseks, et kooliskäimise eest ju raha ei maksta. Siin tahaksin “vanema ja targemana” öelda, et tegelikult see on päriselt nii nagu öeldakse, et elus pole raha kõige tähtsam. Tööd jõuate te rabada veel aastaid ja aastaid ja aastaid, pikendage parem lapsepõlve ja tundke tasuta õppimisest nii palju rõõmu, kui vähegi oskate! Muuhulgas juhin tähelepanu, et hiljem võetavad kursused sarnastel teemadel ei pruugi olla sugugi odavad.

Pokkeriga olen tegelenud sellevõrra, et käisin laupäeval Jokker Live turniiril, kus õnnestus saavutada 3. koht, ning Eesti Turniiripokkeri Föderatsiooni juhatuse liikmena osalen viimastel nädalatel igapäevaselt online meistrivõistluste kava väljatöötamisel. Paar päeva tagasi avastasin juhuslikult ka selle, et varsti peaks algama Eesti naiste pokkeriliiga turniirid (tavapäraselt algavad need oktoobri esimesest nädalast ning parematel aastatel on esimene turniir toimunud juba septembris), kuid mina pole veel isegi seda selgeks teinud, kellega koostööd teha. Pokkerisõpradest lugejatel pole siiski põhjust muretsemiseks, sest tänaseks on eelmise aasta korraldajad Paf ja Olympic juba lubanud, et korraldavad üritust ka sel aastal hea meelega ning vähemalt samas mahus, mis eelmiselgi aastal.

Fotograafi eksamiks (vist jaanuaris) oleks vaja 10 pilti erinevatel teemadel. Tegelikult peaks juba praegu midagi valmis olema, aga mul on heal juhul kolm tööd tehtud. Ei tahaks “linnukese peale tehtud” pilte komisjoni ette viia, kuid paraku ei paista inspiratsioonipuhangul minu ellu tulemiseks hetkel piisavalt tühja ruumi olevat. Loodan, et paari nädala pärast olen elurütmidega rohkem kohanend ning siis … ehk tuleb ka see “Mõte number 1”.

Väljaspool praktikaid sain hiljuti maha oma esimese beebisessiooniga, mille eest pean tänama vennake Madist ja tema elukaaslast Geidit, kes oma esiklapse pildistamise minule usaldasid ja kõikvõimalikku koostööd tegid.

Nunnukas Mesi Friide näeb välja selline:

mesi-0863

Nüüd siis aga sellest, mismoodi mu füüsiline mina teatas, et aeg on hakata rohkem puhkama. Imre täidab endiselt oma igapäevast välistingimustes ujumise kohustust ning on hakanud mere äärde (ja tagasi) rattaga sõitma. Kuigi mul vettemineku plaani polnud, otsustasin vaatamata nõrgale peavalule (tableti võtsin õnneks igaks juhuks sisse) rattasõidu osa kaasa teha. Üldiselt mulle jalgratas liikumisvahendina pigem meeldib: pühapäevasõitja moel omas tempos ümbrust nautides pedaale sõtkuda on väga mõnus. Kuid eile oli Kakumäe randa jõudmine ikka tõeline katsumus: juba Selveri juures oli nahk märg ning jalad kanged ning paremaks oluliselt ei läinudki. Peavalu pigem süvenes, tempot polnud ollagi ja ümbruse nautimise asemel kirusin päikest, mis silmadele liiga ere oli. Viimaks, alles 10 minutit enne kojujõudmist, peavalu siiski mahenes ning õhtusele “Vabariigi kodanike” pildistamisele sõitsin (autoga) juba ummikutes ülemeelikult autoraadioga võidu iseendale 80-90 aastate hitte esitades. Magama läksin kuskil 3 paiku, et 6:45 äärmiselt vastumeelselt ärgata. Treppidest üles ja alla minnes ütlesid jalad ning pea, et nad on kurnatud – ausõna, täna lähen varem magama.

Homse päeva mahukaim töö on saate “Hommik Anuga” pildistamine. Olen elevil ja veidike ärev, sest pean hakkama saama täitsa üksi (juhendaja Ülo läheb samal ajal Rakverre üte teist saadet pildistama). “Ringvaate” juures käisin ka üksi, aga seal polnud tegemist sedavõrd pika võttepäevaga, vaid taheti konkreetselt paari pilti saatejuhtidest ning mõnda ülejäänud meeskonnast ning mind oli asjaosalistele enne põgusalt tutvustatud. Homme on aga jälle täitsa uued inimesed, kellega ma veel kohtunudki pole, salvestus kestab 5 tundi, ning ma ei tea hetkel veel liiga täpselt sedagi, et kellest ja millest ning mille jaoks pilte soovitakse.

Aga täna sain kiitust ka! “Lastetoa” tegijatele olid minu pildid ja suhtumine väga meeldinud. Oi, kuidas mu põsed õhetasid ja kõrvad liikusid, kui see info minuni jõudis!
lastetuba-9999

Isegi Pipi teadis, et kooliskäijate eeliseks on pühad ja vaheajad! Eile olid mul selle kooliaasta viimased tunnid!

Mingi ime läbi olin poolaasta jooksul enese teadmata või lausa vastu iseeneda teadmist siiski nii tubli olnud, et sain pea kõikides ainetes lõpptulemusena arvestuse näiliselt kergesti kätte ja kõik õpetajad soovisid mulle üksteise järel rõõmsalt: “Head reisi!”.

Ainult Tiruli ainete portfoolios on tänaseni augud sees ning arhitektuurifotograafia lõputööks polnud mul eilseks veel ridagi paberile ilmunud (vähemalt pooled pildid olid ka tegemata).

Niisiis võtsin eile selle pika sabaga koera saba ületamise otsustavalt ette: pärast kooli tegin kõigepealt arhitektuuriportfoolio sissejuhatuse ära, et töö oleks alustatud – just see pealehakkamine on mul alati kõige vaevalisem. Seejärel magasin paar tundi enne kui uurisin, vaatasin fotosid, lugesin ja kirjutasin ühe soojaga kella üheni öösel. Tänaseks jäi veel näidispiltide tegemine.

Seda peab küll ütlema, et kui hästi kindel plaan, mida ja kuidas Sa pilti teha tahad, on olemas, siis on rahuldavat fotot kordades lihtsam teha, kui niisama fotokas kaelas mööda linna patseerides imet loota! Elinat ja Raini peab mitme asja eest tänama ja üks on kindlasti see, et nad meid oma leebel soovituslikul moel mugavustsoonist välja ajavad. Nii mõnus on näha, et visalt harjutades lähevad asjad tõepoolest paremaks. Ei usu, et oleksin endale ilma Elina poolt pandud kohustuseta hakanud 1o-punktilist arhitektuuripildistamise juhendit koostama, aga nüüd on mul see olemas. Seejuures on see mitu korda läbi mõeldud ja teiste pilte vaadates kaalutud, et kes ja kas praktikas selliseid reegleid järgivad. Vihjena ütlen, et minu hinnagul tundub, et vähemalt Olev Mihkelmaa teeb oma pildid küll väga korrektselt ja reeglitele vastavalt ning minule tema puhtad valgusküllased arhitektuuripildid meeldivad väga!

Mis on arhitektuurifoto juures kõige raskem? Koristamine! Kui Sa just päris verivärsket ja/või fotosessiooniks ülesvuntsitud võõrast maja või korterit ei pildista, siis on kinnisvarafotograafia selles osas väga nõudlik. Väikegi segadus võib pildi rikkuda või tähelepanu peamiselt ära tõmmata. Tegin kodutöö omaenda majast – õnneks sain tütrekese appi koristama ning hetkel olen ikka päris rõõmus, et see töö ära teha tuli – kaks kärbest ühe hoobiga! Vähemalt ülespildistatud ruumid on nüüd puhtad ja mõnusad. Isegi kamina ukse klaas sai traatnuustikuga taas läbipaistvaks küüritud!

Kodu

Teisel kohal on töötlus! Kaamera ei suuda ilma eriobjektiivita kõrgemate majade seinu sirgeks pildistada ja vähemalt minul isiklikult ei õnnestu see veel ka Lightroomis kuigi hästi. Samas on viimase kuu jooksul toimunud areng isegi mulle endale muljetavaldav! Mine tea, äkki hakkan ühel päeval veel täitsa rõõmuga emal (ta on mul kinnisvaramaakler) abis käima ja kinnisvara pildistama! Seni olen seda pigem peljanud, kuigi vahel ikkagi ära teinud.

Täna kell 10 käisin laenasin koolist lainurkobjektiivi ning selle tagastamisel, kell 15:15, panin Elina lauale ka trükisooja portfoolio. Suvevaheag algas!

Tegelikult muidugi ei tähenda meie suvevaheaeg päris sedasama, mis ta põhikoolis oli. Nimelt tuleks endale nüüd kiiremas korras otsida fotopraktika tegemise koht. Olen natuke maad kuulanud ja ühe fotograafiga konkreetselt rääkimas käinud (ei hakka ta nime veel nimetama). Viimane lubas, et valib oma praktikandi lähiajal, kui on kohtunud ka teiste mu klassiõdedega. No loodame, et saan tema juures vähemalt ühe koha endale, aga kui mitte, siis ehk avaneb mõni uus uks.

Igatahes, kui keegi teab kedagi, kes minusugust fotoõpilast (alguses tasuta ja hiljem siis vast ikka ka tasuga) abiliseks vajab, siis palun viige meid kokku! Mul on vaja teha 572 tundi tööd ja vastu tahan ainult võimalust võimalikult palju õppida ja ennast tõestada. Ma olen selline kohusetundlik fotoentusiast, seega oleks mõistlik kasutada võimalust mind mõne fotomeeskonnaga liita!

Praegu aga keskendun projektile “Triobetiga Las Vegases”! Täna käisime Triobeti kontoris ja saime endale erkpunased Triobeti dressikad, mõned pluusid ja akupangad. Imre vahetas meile portsu dollareid, tegemate on veel reisikindlustused ja pakkimise olen lükanud tavapäraselt viimasele hetkele.

Homme mängime veel Jokker Live’i, pühapäeva veedame perega ning esmaspäeval on ärasõit! Viva Las Vegas!

Lõpetuseks üks 2006. aasta video, millest tahaksin sel aastal juba hoopis parema versiooni teha:

Bellagio purskaevud – Viva Las Vegas

Mulle meeldib, kui asjad saavad lõpuni ära tehtud: sageli jään kodus viimasena koristusväljale ja vaatan ka igavamat sorti filmi viimase kaadrini. Samas meeldivad mulle aga väga ka uued asjad ehk tühjalt valgelt lehelt alustamine: kiire planeerimine ja koheselt täitmisele asumine.

Eile sai jokker.ee kaudu ametlikult teada antud, et meie selle aasta Las Vegase reis saab toetuse Triobetilt ning on seotud ka heategevusega.

Niisiis on nüüd jäänud napp kuu on teiste projektide lõpetamiseks ning Vegase reisi ettevalmistusteks. Olen pigem lühikeste projektide inimene, liiga kauaks mul kahjuks ühe ja sama asjaga tegelemiseks kannatust pole, seega on kuu enne ja 14 päeva seal, täitsa hea kestvusega väljakutsed.

Siiski on vaja ette võtta üks meeletult tubli kuu, et rahuldatud saaks mõlemad soovid: käsilolev lõpetatud ja piisavalt aega ning ruumi eesootava detailseks planeerimiseks. Kuulun kindlalt nende inimeste ridadesse, kelle puhul aitab hirm, et läbikukkumisest tuleks avalikult teatada, rajal püsida.  Seega õnnestumise huvides panen oma maikuu reeglid nüüd siia kirja.

  1. Tegelen iga päev vähemalt 30 minutit koolitöödega (kõikide ainete arvestuslikud tööd, kompositsiooni portfoolio, Tiruli 15 portfoolio fotot)
  2. Teen ilusa ilma korral päevas vähemalt 15 minutit aiatöid (eesaed korda, peenrad rohida, kompost katta).
  3. Parandan oluliselt oma füüsilist vormi (kavatseme päris palju matkata ning parem oleks mitte esimesel matkarajal ennast üle pingutada) ja kaotan ca 5 kg kaalu, milleks:
  • kõnnin iga päev jala vähemalt 30 minutit!
  • tarbin vähem kaloreid, kui kulutan!
  • ei söö pärast kella 20.00 mitte tükikestki!
  • ei tarbi alkoholi – mitte mingisugust, mitte tilkagi!

Tavalised kodutööd, akende pesemise, pildistamised ning lastega seotud üllatuslikud tegemised jäävad reglementeerimata, sest need on sellise iseloomuga, et tuleb nagunii kõige muu kõrvale “ükskõikkust” aega leides ära teha.

Hetkel on pokkeri osas ette teada, et pildistan Superweekendil ning osalen selle raames ise mängijana TrioBet Live turniiril, võib-olla lähme järgmisel nädalal Pärnu lahtistele meistrivõistlustele ning kuu lõpus toimub Jokker.ee Live.

Koolis on vaja ära teha vähemalt esialgsed pildid portfoolio jaoks. Kuigi mitme teema puhul loodan teha lõpliku töö USA reisil, siis esimesed pildid tuleb juba maikuus ette näidata ning üllatus-üllatus: MAI ON OOTAMATULT KÄTTE JÕUDNUD!

Nautigem muuhulgas kaunist kevadet!

DSC_0925

Eesti meistrivõistlused pokkeris on läbi, elagu meistrid ja muud kangelased. Minu laeks jäi seekord põhiturniiri rahakohake. Kuna enamus EMV piletirahast sai kaetud eelmise aasta rankingu tulemuse eest saaduga, siis jäin ca 400 euroga plussi, aga mingiks oluliseks õnnestumiseks seda muidugi lugeda ei saa.

EMV pildistamise poolega olen esialgu rohkem rahul. Esialgu sellepärast, et ma pole veel Klambri kriitikat kuulnud. Tundub, et galaõhtust sai päris palju meeleolukaid pilte ning ka pokkerilaudades suutsin enamasti tabada vähemalt lahtised silmad (võidurõõmu, pisaraid või viha ei näita enamus meie mängijaid nagunii liiga selgelt ja pildilepüütavalt välja). Pilte näeb jokker.ee Facebookist.

auhinnagala (39)

EMV 2016 põhiturniiri meistriks sai Tõnis Linnamägi

Aga ära väsisin küll! Nii ära, et pühapäeval ei tahtnud fotokat kättegi võtta ning kui esmaspäeva õhtuks kõik pildid töödeldud sain, siis ei tahtnud enam näha ka arvutit.

Teisipäevaks olin aga juba ammuilma kokku leppinud ühe lühikese fotosessiooni stuudios, mille tulemusena peaks valmima 4-5 fotot. Pildistamise osa polnud keeruline, aga see, et ma pole neljapäeva hommikuks neid pilte isegi mitte mälukaardilt arvutisse tõstnud, näitab ilmselt siiski seda, et olen ikka veel väsinud.

Samuti näitab väsimust, et kuigi tundsin end mitmetel viimastel hommikutel veidi haigena, aga tegutsesin vapralt edasi, siis eile öösel tekkisid lõpuks ka külmavärinad ning täna istun suures toas arvuti taga teki all ning imen kurgutablette. Küllap annab organism märku, et igale kiirele perioodile peab järgnema puhkus!

Ja puhkusest rääkides…

Nüüd on see kindel! Me sõidame Imrega 31.05 Las Vegasesse. On, mida oodata!

Oleme alates 2005. aastast Vegases käinud täpselt 10 korda. Kogusin eile kokku nende reiside pildid ja tundub, et kõiki mälestusi on vaja uuendada ning Liinaga on vaja kokku saada ja – lühidalt, emotsioonid on laes ja reisiärevus hakkab juba tekkima! Eelmine aasta jätsime esimest korda WSOP-l (maailmameistrivõistused pokkeris) käimata ning aastast oli mingi oluline tükk puudu kohe! Saladuskatte all olgu siiski öeldud, et pokkerist enam tõmbab mind sinna loodus – igal aastal teeme lühemaid või pikemaid väljasõite ning sealsed maastikud on lihtsalt nii võimsad, et kisuvad uuesti ja uuesti tagasi.

Pilt aastast 2005 – Grand Canyon, Colorado River

065 me kaks ja võrratu taust

 

Pilt aastast 2007 – Cirque du Soleil Las Vegas

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

 

Pilt aastast 2010 – Yosemite National Park

yosemite B (187)

 

Pilt aastast 2013 – Antilope Canyon

Antilope Canyon (1 of 1)

 

Pilt aastast 2013 – Bryce Canyon

Bryce Canyon - queens garden trail (1 of 1)-2

 

Pilt aastast 2014 – Red Rock Canyon

veg (1 of 1)

Kolmapäeval algavad Eesti meistrivõistlused pokkeris ja seekord olen ma enda kanda võtnud üsna võrdselt nii mängija kui fotograafi kohustusi.

EMV kestab 11 päeva ning selgub 11 meistrit, võtan kindlasti osa rahvaturniirist, põhiturniirist ja 8-game turniirist. Loodetavasti õnnestub osaleda ka naisteturniiril ja paaride pokkeris. Olen viimasena nimetatute ajaks pildistamise küll Anne-Ly kaela jätnud, kuid kahtlustan, et väsimus võib selleks ajaks mu osalemissoovist tugevamaks osutuda. Lisaks mängimisele ja pildistamistele on mul ju ka kool ning samal ajal toimub veel “I am photographer” festival, kus osalen kolmapäeval ühes töötoas ning olen reede varahommikust alates vabatahtlikuks abiliseks.

Aga eks see mängusoov muidugi sõltub ka sellest, kuidas esimestel turniiridel läheb. Hetkeseisuga pole ma veel ise neisse otseselt investeerinud, sest nagu minu puhul “kinkekaartidega” ikka juhtub, polnud ma suutnud aasta jooksul 2015. aasta EMV rankingu punktide eest võidetud 500-eurost Superweekendi piletit ära kasutada ning vahetasin selle nüüd kolmeks EMV piletiks. Nii et, kui ma nüüd nendelt “freerollidelt” midagi võitma peaks, siis tahaks ju kindlasti veel mängida ning ehk hakata isegi selle aasta rankingu peale mõtlema. Jääb ainult loota, et ma siis kellegi enda asemel pildistama suudan meelitada… Aga ärme rutta asjadest ette.

Tegelikult olen ma üle igasuguse mõõdu rõõmus, et pildistamine mulle usaldati ning tahan seda teha paremini kui kunagi varem. Loomulikult jään ma pokkerit pildistavatele tippmeestele alla oma fototehnilise varustuse poolest ning samuti pole mul kolmapäevaks veel kuskilt võtta enam kui kümneaastast fotograafikogemust, kuid seda enam üritan puuduvat muude asjadega kompenseerida: kadreerida hoolikalt, valida erinevaid võttenurki, tabada emotsionaalseid hetki ning teha mängijatest lihtsalt ilusaid pilte, mida neil oleks tore vaadata ja sotsiaalmeedias jagada. Tänasel lorutamispäeval lappasin enese harimise huvides muuhulgas tunnikese jagu erinevaid pokkeripiltide albumeid ja nuputasin, mida huvitavat ise kasutada.

Eile käisin Olympicus Jokker.ee Live turniiril ning pärast väljakukkumist harjutasin fotokätt finalistide peal. Ma muidugi ei usu, et EMV ajal mul lubataks välguga pildistada, kuid vahelduseks oli see ikka väga mugav. Tervitused siinkohal kogu turniiri ja eriti finaallaua toredale seltskonnale ning võitjale Taurile!

jokker live-9218

Pildistamise osas oli tegelikult märtsis päris mitu lahedat kogemust: pokkeripildistamisi oli kaks, veel pildistasin stuudos oma õde ja oma venda ja sõprade 5-liikmelist (+kass) perekonda nende ilusas valgusküllases kodus ja Kristiinat looduses.

Kõige erilisem oligi softboxi ja välguga mässamise sessioon rannas (saatjad tõrkusid ning modelli ärakülmatamise hirmus jäi ajast kõvasti puudus, et nendega liiga kaua jahmerdada), kus assistendina lõi kaasa ka Imre. Koolisisese näituse jaoks pildistame klassikaaslastega üksteist ja mina sain loosiga võimaluse pildistada Kristiinat. Koolis näeme teda tavaliselt tumedate prilliraamide taga sellise superasjaliku ja kohusetundliku tüdrukuna, kes on lisaks tulihingeline sportlane. Algul mõtlesingi teda pildistada treeningulaadses olukorras, kuid siis tekkis soov ta hoopis romantilisse kleidikesse riietada ning tema kaunid naiselikud näojooned esile tuua. Vähemalt minu arust on ta väga ilus tüdruk ning päikeseloojang merekaldal tundus olevat parim teema sinna juurde. Päike läks sel õhtul küll enne loojumist paksu pilve taha, kuid saadud pildid meeldivad isegi mulle endale päris hästi! See muidugi ei tähenda, et ma oskaks selle õhtu piltide seast seda kõige õigemat ehk näituse oma välja valida – oh seda lõputut vaagimist!

Üks näide:

Kristiina (1 of 1)

P.S. Vegasesse sõitmise soov on pea väljakannatamatult suur, kuid ära sai organiseeritud hoopis suvine perereis Hiiumaale.

Ma olen nii suur laiskvorst, et isegi sellest mugavast ja minusugusele tegelikult sobivast tegevusest nagu viimane blogipostitus on möödas üle kahe nädala.

Nende paari nädala sisse on mahtunud näiteks:

  • 2 perepildistamise sessiooni stuudios

Vistid (7)

  • 3 pokkeripildistamist (1 Otepääl ja 2 Tallinnas)
  • sutsuke koolitöid
  • meie esimene ühine ooperikülastus Imrega
  • valentinipäev
  • oma lapse sünnipäev
  • kolme lähedase sugulase sünnipäevad, sh. ema oma, mis sai peetud Ku:lsa:lis:

igaühelomapall (1 of 1)

  • Vabariigi aastapäev – kõigepealt kodus ja siis koos Lenka, Ilona ja Lauriga teleka ees kiluvõileibu süües
sinimustvalge (1 of 1)-2

Sini-must-valge vabariigi aastapäev

  • selle talve esimene lumememme-ehitus

kiis (1 of 1)-2

  • mõned mõnusad niisama-kohtumised (näiteks Tartus Katrininga, minu juures mu kahe noorima õenääpsuga, minu juures kahe Eesti silmapaistva naispokkerimängijaga jne).
  • Lisaks avas Imre ja Co vahepeal uue mängudelehe www.jokker.ee, kus ka mina aeg-ajalt näpuotsakesega tööd teen. Imre kolis sinna ka oma pokkeriblogi, mis siis vist tähendab, et Leiboldite lehele olen hetkel üsna üksi tegutsema jäänud. Mine tea, äkki teen sellest veel niimoodi lõpuks tõesti ikkagi hoopis oma fotolehe (no ma pole Imrega seda veel otseselt arutanud, seega ärge sõnasabast kinni võtke!).

Kui nüüd seda nimekirja vaatan, siis ei tundugi ma endale tegelikult nii hirmus laisk enam!

Natuke kurb, et selle kõige taustal närib ikkagi mu kuri kohusetunne, et nii palju on tegemata! Kooliasjadega olen olnud oluliselt lohakam, kui eelmisel aastal (kohal käin küll korralikult, aga koduste ülesannete ja ideede genereerimisega olen jännis), liikuv eluviis ja kaalulangetus on täielikult tähelepanu alt väljas, külmkapp ütles üles, kodus oleks vaja paar pisikest remonditööd teha, auto klaasipesuvedeliku pump ei tööta, Jokkerile tahaks ägedamaid pilte ja endale uusi riideid, lapsi peaks nende koolitöödes aitama ning muidugi perega rohkem kvaliteetaega veetma… Etteheidete nimekiri pole lõplik!

Imre on Olybet Kings of Tallinn pokkerifestivali PLO turniiril praegu. Panen lapsed tuttu (ha-ha-ha! Loe: annan neile võimaluse pea hommikuni arvutites olla) ja lähen vist ka sinna. Festival lõpeb homme ja mina pole veel kordagi kasiinosse sattunud, ometi on pea kõik mu pokkerituttavad terve selle nädala just seal veetnud!

Minu kallim: https://www.facebook.com/kingsoftallinn/photos/a.819097804885443.1073741838.604099319718627/819098354885388/?type=3&theater

Täna sain nostalgialaksu, kui vaatasin Winterfesti koefitsente Triobetis. Tegin parimatest paladest screenshoti ka:

2007

 

 

 

 

 

Ütleme nii, et natuke tekkis tunne, et oleme tagasi aastas 2007 🙂 Samas on hea teada, et lähen turniirile suursoosikuna, loodetavasti võistlusnärv pinge all ei murdu.

Aga H2H koefitsendid soovitan üle vaadata. Ise leidsin 2 väga head panustamisvõimalust. Millised nimelt, seda ei ütle, aga annan lisavihje – ühe peale neist panin €50, aga süda ei andnud rahu ja panin 5 minuti pärast veel €50 (millest €5 läks läbi ja €45 saadeti manuaalsele läbivaatamisele), aga teise peale ei pannud mitte sentigi. Go figure!

 

PLO mobiilse reigiralli esimene HU osutus allakirjutanule väga edukaks, matš „Marrrk“-iga  kestis 18 kätt ja päädis minu võiduga. Ei olnud keeruline, sest pakk oli selgelt minu suunas kaldu. Showdownini jõudis ainult kaks jaotust ning kuna blogis pole siiamaani strateegilist juttu üldse olnud, siis mõtlesin teha neile kätele väikse analüüsi.

https://www.weaktight.com/h/56b8dde8d39043a44b8b4656

Pre ja flop standard. Turnil mõistagi küsimus, kas tõsta üle või lihtsalt flattida? Küsimusele vastamiseks peaks vastase range läbi mõtlema.

33. Ma ei usu, et ta 33-ga floppi kunagi tagasi checkiks, sest võimalus 2x vastu hunnik raha sisse saada on sedavõrd ahvatlev, et slowplay ei tundu kuigi mõistlik. Pelaegi kõik turnid on ülekaardid ja kui siis tõsiseks madistamiseks läheb, ei või ta kunagi teada, kas ma hittisin 2-outeri või mängin 2x üle. Ühesõnaga, 33-ga floppi bettides võib juhtuda palju häid asju (mul on 2 või hakkan bluffima) ja tõenäoliselt vastane teeb seda.
2x. Aeg-ajalt võib 2x olla küll checkimisranges, aga 2-2-3 flopis on igal 2x-l isegi 2-3 vastu 9 outi suurem maja hittida, et bettimine on väga turvaline ning mõistagi standard.

77. Väga loogiline käsi, aga matemaatiliselt äärmiselt ebatõenäoline, kuna mina blokin ka ühte seitset.
Ülepaar. Jällegi päris loogiline, mängu sees kõige rohkem kartsingi, et tegemist on free showdown raisega, kus vastane tõstab turnil ja checkib riveri järgi. Sellega võtab ta väärtust kombotõmmete käest ja kaitseb ennast keskpäraste tõmmete (mastitõmme, 45) vastu.

Semibluff, random bluff. Lähevad sama kategooria alla, sest vastasel on keeruline ületõstet callida isegi väga tugeva tõmbega.

Üldiselt võib öelda, et äärmiselt suure tõenäosusega olen turnil ees. Samas kui ma kolmpanustan, siis väärtust on jube keeruline saada, vastane foldib sisuliselt kogu range, ja kaitsta pole mul ennast vaja millegi vastu (vastasel maksimaalselt 2 outi). Ilmselt parim võimalus on anda vastasele veel üks võimalus riveril bluffida, kuigi sageli annan sellega talle odava showdowni. Call turn-bet river on muidugi ka mõeldav liin, aga kalduksin siiski pigem checkimise poole.

Kas riveril peaksin check-raisema? Väga võimalik, aga väärtust on taaskord ülimalt keeruline saada. Kas 2x callib riveri ch-ra? Ma väga ei usu. Seega jälle sama lugu, 90+% olen ees, aga actionit saan ainult nendel harvadel kordadel, kui olen taga (77,88) vastu. Et kuigi tundub väga nitine, siis ilmselt on riveri c-c okei liin. Või mis arvate?

https://www.weaktight.com/h/56b8e443d390437a758b4740

See siis viimane käsi. Võtmeküsimus on mõistagi turnil, kas shoveda või slowtada. Üldjuhul ma nuts+redraw pigem kaldun ületõstmise poole, aga seekord otsustasin callida, sest selle lauaga on pakis tohutult palju turvalisi kaarte (2,3,4,T,Q,K,A), mis mulle pärast riveritki nutsi annavad. Lisaks blokin peamist tõmmet (ärtu), sest ületõstetud pangas on vastase ranges siiski palju rohkem Ahh käsi, kui madalaid kolmikuid. Et shove ja slowplay on mõlemad ok, seekord otsustasin teise variandi kasuks.

Ilmselt antud käes vahet ei olnud, 2nd nuts + mastitõmme + nutgutter oleks raha turnil nagunii sisse läinud ja pigem andsin Markkk-ile võimaluse riveril minema pääseda. Mõtles küll pikalt, aga minu õnneks maksis ikka lõpuks ära. Tema seisukohalt jube keeruline spot, raske on minu ranges bluffe näha, mingisugune 88/99 blokkerid koos mastitõmbe/gutshotiga ehk võimalik. Aga minu liini vastu 2nd nutsi ikkagi raske maha panna ka.

HU pileti sai küll esimesel nädalal väga kergesti kätte, reiki tuli maksta ainult €125. Veelgi odavamalt pääsesid Privador, kes sai teise koha €100 ainult €42 reigi eest ja Ulyss3s (3. koht ja €75, reiki €18!). Uus edetabeliralli läks lahti täna, ärge magage head võimalust maha!

Veebruari alguses on pokkerimängimise rutiin lohvakalt lohisenud. Käsi olen mänginud napilt 5000, graafikul tallun tühja tuult. Alguses hüppas EV hopsti üles ja mingi aeg jõudis rahajoongi sellele järgi, aga siis haarasid jooned üksteisel käest kinni nagu ringmängus „Me lähme rukist lõikama“ ja keksisid käsikäes trepist alla. Jube frustreeriv, kohe kui hakkad lootma ja hakkab looma, siis annab reaalsus laksu vastu hambaid. Aga loomulikult ei ole <5k PLO-graafikute analüüsimine mõistuspärane tegevus, tahtsin lihtsalt vinguda ja kerjata kaastunnet või midagi.

feb1

Elurütmid on samuti olnud ebamäärased, tegelen asjadega kaootiliselt, üldjuhul olen õhtuks väga vähesega hakkama saanud ja seegi pole kuigi kvaliteetne. Proovin süü veeretada algava haiguse kaela, olek on ühtlaselt uimane ja väsinud ning ettevõtlikkust jagub täpselt nii palju, et jalgpallimängu vaheajal kapist uus õlu tuua. Ja pole mõtet hakata seletama, et võib-olla õlle pärast olengi uimane, sest seda ma ei saa ega taha uskuda. Kuigi mõistlikum oleks vist tõesti hoopis rummiga teed juua.

Päris haigeks ei tohi siiski jääda, reedene Triobet Live läks juba külmetuse nahka, aga järgmise nädala Winterfesti ei tahaks küll ära jätta.

Kõige selle kõrval on pisut lohtu toonud turniirid. Mõned spetsiaalikad olen teinud, millest kaks tükki õnnestus „ära võita“. Potentsiaalsest ülemaksest innustatuna mängisin TB Live satelliiti, kus 10 piletit garanteeritud, ja napilt saingi peale. Peaaegu suutsin ära pudistada, tõmbasin ennast liiga vara kaitsepositsioonile ja kuna mull venis, siis sattusin löögi alla, aga kõige väiksema stäkiga sain lõpuks siiski sisse. Teine võit tuli Triobeti VIP-klubi freerollilt, kus 20 mängija vahel jagati välja €600 kahe reisivoucheri ja ühe €100 pileti näol. Good value! Võitlesin voucheri kätte ja nüüd ootan huviga pokkerimänedžeri kirja, et mis see täpselt endast kujutab. Mõtetes mõõtsin, et 250 kulliga saab paariks päevaks Riiga taasühinenud A-ha`d kuulama sõita.

aha

Aga nüüd aitab mulisemisest, blogi peaks tegelikult kirjutama teisipäeva hommikul, mitte pühapäeva õhtul. Lähen proovin mõned tunnid grindida.

PS! Niipalju tuli veel meelde, et homme esimene „PLO reigiralli“ heads-up. Päris huvitav on statistikat näha, et kui palju reiki tuli tabelisse pääsemiseks koguda. Ja mõistagi algab homsest ka uus rallinädal, kes eelmise maha magas, siis nüüd on uus võimalus.

Jaanuari mängud kulgesid üsna takuselt. Valdav enamus ajast toimus tegevus veepiirist allpool, kuu keskel tegi rahajoon tummise hüppe, plärtsatas kohe tagasi, hüppas veelkord ja sööstis siis sügavustesse. Päris kuu lõpus suutsid mõlemad jooned teha manöövri, mida ise nimetan „hüljes käib pinnal õhku hingamas“. Hüljes pistis nina napilt veest välja, tõmbas kopsud õhku täis ja kadus jälle silmapiirilt. Graafik tuli lõpuks selline:

jan

Loomulikult selge pettumus, koos boonuste ja rakebackiga küll plussis, aga sellest äraelamiseks peaks kolima Bangladeshi. Ja millegi uuega alustades näed ju soovunelmates ikka seda, kui lihtsalt ja muretult asjad kulgema hakkavad ehk antud juhul siis pidi graafik 45-kraadilise nurga all ühtlaselt üles tõusma. Nagu näha, päris nii ei läinud. Aga mis siin ikka, tõmbame paar korda keelega üle haavade ning läheme edasi.

Tulemus on tuhm, aga kas jäin enda mänguga rahule? Mitte päris. Mentaalmäng on viimasel ajal üsna kõvasti logisenud. Kui mingi aeg tagasi tegin 90% kordadest enne mängu warm-upi, siis jaanuaris juhtusin seda tegema võib-olla paar korda. Ja mängides pööran tulemustele absoluutselt liiga palju tähelepanu ning halb jooks tekitab nopsasti ärritus- ja ängiseisundi. Ilmselgelt tuleb mentaalmänguga lähiajal põhjalikult tegeleda.

bangladesh

Kindlasti mingil määral mõjutas tulemust ka lauavalik. Esimesed kolm nädalat ei tegelenud ma sellega üldse, mängisin olenemata laua koosseisust. Panin ennast proovile ja lootsin, et suudan regularide lahingust võitjana väljuda. Laudade valimine on alati minu nõrk külg olnud, mulle meeldib istuda maha ja hakata kohe mängima. Samuti mängu ajal paremate laudade otsimine on minu jaoks tüütu toiming ning segab keskendumist. Paraku paistab siiski sedapsi, et regularidega madistades ei suuda ma hetkel reiki biitida. Veebruaris otsustasingi teha kannapöörde, loobun laudadest, kus on ainult head regularid koos ja tegelen aktiivselt uute laudade loomise ja nõrkade mängijate otsimisega. „Aga kust raha tuleb?“ on pokkeris ülitähtis küsimus. Proovin veebruaris mängida nii, et oskan kogu aeg sellele vastata.

Ok, aeg laudadesse siirduda. Tuletan veel meelde, et tänasest algas PLO mobiilne reigiralli, mille võitjat ootab järgmisel esmaspäeval €500 HU-sng. Täpsemad detailid leiab minu eelmisest blogipostitusest.

Otsing
Kategooriad:
Arhiiv:
category

You are currently browsing the archives for the Pokker category.

echo ' peale else ';
  • oktoober 2017
  • mai 2017
  • aprill 2017
  • märts 2017