archive.phpj Eluviis ja kehakultuur - Elu on lill
archive.php

Archive for the ‘Eluviis ja kehakultuur’ Category

Ma ei uskunud, et mina, kes ma sinna kooli nii väga minna tahtsin ja seda kooli esimesel aastal iga ajurakuga nautisin, teisel õppeaastal niimoodi ütlen, et ma ei viitsi ega taha enam koolis käia.

Ma töötan kolmes erinevas kohas (ERR praktika ja kaks töötlemistööd) ning mulle tundub, et koolipäev raiskab mu väärtuslikku aega, mil ma saaksin praktilise töö käigus palju rohkem õppida ning loodetavasti ka hoopis paremaks fotograafiks saada.

Sel aastal on meil ette nähtud peamiselt praktika ning ainult üks koolipäev, aga kahjuks tundub see koolipäev praegu nagu raske raudne rist mu kaelas. Kolmapäevasel koolipäeval veab end kõikideks tundideks kohale vaid mõni üksik õpilane ning päeva jooksul jõuab maja väisata vaid pool meie klassist.

Siin ON mõttekoht koolile, et fotograafide teise aasta õpe tuleks ümber korraldada!

Arvan, et rohkem tuleks kutsuda kooli oma ala tippe ja teha konkreetseid õppepäevi erinevatel teemadel. Pea kõik meie klassist on vähem või rohkem nimekate fotograafide juures praktikat tegemas – kutsume need juhendajad kohale, las räägivad kõigile, mida nad on juhendamise käigus pidanud vajalikuks juurde õpetada. Või siis käime koos ja iga kord teeb meie seast keegi ülevaate oma töödest ja vahepeal õpitust – õpime õpetaja juhendamisel ja eestvedamisel üksteise käest! Vaatame rohkem üksteise töid, käime ühiselt näitustel, pildistamas või midagi…

…Ärme palun istu seal arvutiklassis, et kirjutada mingeid arusaamatuid koode! Ma tõesti ei usu, et keegi meist endale nende teadmiste baasil ühel päeval nullist kodulehte looma hakkab! Lai silmaring on vahva asi, aga me tulime siiski fotograafiat õppima ja pooleteist aastaga jääb nendessegi teadmistesse nii palju puudujääke, et ärme palun raiska õpilaste väärtuslikku aega veel teiste erialade sügavate lühituvustustega.

Teeme näiteks iseseisvaid projekte. Selliseid, mida me tõesti ise teha tahame (igaüks ise mõtleb teema välja, mida poole aastaga valmis teha: protreefotode portfoolio, koduleht, lühifilm, näituse projekt või kasvõi jõulukalender) ja saame sealjuures asjatundlikku juhendamist ning kaasõpilaste tagasisidet.

Kas teate, et meil on olnud seni ainult üks Lightroomi tund?! Seegi oli Siiri Kumari (osaliselt meie enda poolt tasutud) õppepäeva raames.
Seejuures on mu mõlemas töötluskohas põhiprogramm just Lightroom (mis on mul õnneks juba päris käpas, sest see oli mu töövahend juba ammu enne kooli).

Meil on olnud konkreetne Photoshopi kursus (kuigi ka seda õpet oleks vähemalt mina rohkem vajanud), põgusalt on tutvustatud programme InDesign, Illustrator, Premiere ja on olnud trükkimisega seotud aineid. See kõik kulub marjaks, aga palun praktilisemat fotoõpet juurde – nii nagu see oli esimese aasta alguses!

Minul endal sellest jutust vaevalt enam kasu on, aga ma tean, et Elina ja ehk ka mõni teine mu õpetaja või koolikaaslane loeb ja võitleb järgmiste klasside eest!

*Samuti on lausa rumalus, et meil võib olla ainult üks praktikakoht ja üks praktika juhendaja. Õnneks taipasin ise minna lisaks praktikale ka veel tööle ning olen saanud kolmes kohas rabeledes päris erinevaid kogemusi ja teadmisi. Seetõttu pean aga ühe koha nõude tõttu praktikatundide kokkusaamiseks terve detsembri veel kõvasti pingutama.
Just mitmekülgset praktikat oleks meil vaja ning seda saaks tagada erinevad kohad ja juhendajad.

Aga lõpetagem positiivse noodiga, sest tegelikult pole kooli enam palju järgi jäänud ning loodetavasti saan selle ikka kuidagi lõpetatud.

ERR praktika on osutunud kordades ägedamaks, kui ma ette arvata oskasin ja ka töötluskohad on mul väga toredad! Lahkun oma töökohtadest üsna sageli kallistusega ning tahan väga-väga jälle tagasi minna. Ainult sellest on kahju, et mind on ainult üks ja kuskil ei saa olla nii palju kui tahaks ning ürituste korraldamiseks, puhkamiseks ja mängmiseks jääb ülivähe aega!

Kõige ägedam oli novembris “Laulukarusselli” salvestamispäevade pildistamine. See tähendas  viit tihedat, aga väga nauditavat pikka päeva pildistamist ning töötlemist ilmselt veel päris mitmeks õhtuks, kuid mul on pigem kahju, et see nii kiiresti otsa sai!

Töökad ja toredad:

saatejuhid-ja-band-8501

#Laulukarussell2017 –  bänd ja saatejuhid

Kärsitud on kohal veidi varem, pedantsed saabuvad minutipealt, aeglased jäävad hiljaks, mõned hõivatud ei tule üldse.

Näljased kipuvad söögilauda, kuid õiglased ei alusta supisöömist enne, kui kõik on kohal. Valjuhäälseid on kuulda üle platsi, tasasemad räägivad paari-, kolme- või neljakaupa omavahel. Mõnedel särasilmsetel on väiksed põnnid. Väikestel põnnidel on hea isu. Kunstisõbral on kirjud püksid ja tarka tsiteeritakse üle maailma. Tagasihoidlikud ei osale isegi saapaviskevõistlusel, kuid bravuurikamad karjuvad seal oma hääle kähedaks. Loomaarmastajad nunnutavad kordamööda kolme sõbralikku koera.

Sportlikud veedavad suurema osa ajast võrguplatsil, kuhu eriti sportlikud jõuavad pärast Otepää rattamaratoni läbimist.

Piruka- ja kohupiimakreemiõgijad on paradiisis. Magusaarmastajad ei jaksa kõiki kringleid ära süüa. Kohvisõbrad saavad oma kuuma lemmikjooki hommikuni. Puhtusearmastajad käivad saunas. Julged karastavad end külmas vees. Fotohuvilised otsivad metsa tagant udu. Mõtlikud vahivad lõkkesse. Romantikud hoiavad käest kinni. Seltskondlikud räägivad elust, reisimisest, tööst ja inimestest. Mehelikud tekitavad turvatunnet. Töökad sisendvad, et nälga me ei jää.

Vanemad väsivad kiiremini, noored nokivad hommikuni. Esimesed lahkuvad, kui päike veel kõrgel, ja viimased neist umbes 20 tundi hiljem.

Mitmekülgselt ilusad inimesed tähistasid koos kodumaa taassünnipäeva, tegid hinge hellaks ja rinna rõõmsaks.

Kohtumiseni Raadnal, kus Alvelad ja Abarenkovid kohtuvad uuesti kahe aasta pärast!

Alvelad ja Abarenkovid-9585 Alvelad ja Abarenkovid-9642 Alvelad ja Abarenkovid-9662 Alvelad ja Abarenkovid-9623 Alvelad ja Abarenkovid-9630 Alvelad ja Abarenkovid-9583

Alvelad ja Abarenkovid-9614 Alvelad ja Abarenkovid-9882

 

 

Imre tegi enne jaani meie ajutise blogi “Triobetiga Las Vegases” viimase sissekande ja nii on minul jälle aeg siinsetele eluolublogi radadele naasta.

Annan endale aru, et kirjandusliku väljandusoskuse poolest jään oma armsale abikaasale alla, kuid kuna tema on pigem projektipõhine (peab oleme mingi kindel teema ja põhjus) kirjutaja, mina aga ajan taga kroonikalaadset järjepidevust, siis olen “sunnitud” jätkama ja vähemalt minu fännid saavad oma osa siin kätte.

Olen ses mõttes sarnases seisus Lenkaga, kelle fotograafist kallim Klamber lihtsalt ei taha pere- või sõpruskondlikel üritustel tööd (ehk fotosid) teha ja nii peab Lenka mälestuste talletamisepildid ise tegema, sest tegemata seda tööd ju jätta ka ei saa! Võib-olla ühel päeval hakkab siis ka meie peres Imre ise perepilte tegema :P. Tegelikult oli aga Triobeti blogi ajal kehtestatud tööjaotus, et tema kirjutab ja mina pildistan, muidugi kõigile asjaosalistele parim.

Oleme olnud Eestis tagasi nädala jagu päevi ja on need vast sisutihedad päevad olnud! Reisihullus oleks nagu jätkunud, omaette kodus lorutada pole üldse mahti olnud (see pole kurtmine, vaid lihtsalt fakt).

16.06 saabusime Eestisse otse kalli lapse sünnipäevale;

17.06. lõpetas vanim laps põhikooli;

Põhikoolitatud lapsega

Põhikoolitatud lapsega

18.06 pildistasin Paf Live turniiri;

19.06. käisid Siboldid ja Klambrid külas;

20.06 toimus ETPF-i juhatuse koosolek (kui kellelegi uudis, siis tunnistan üles, et jah, pärast aastaid kestnud vastuolekut, olin miskipärast nende “valimiste ajal” nõus juhatuse liikmeks hakkama);

– õhtul aga tuli öökülla Katrin (minu elu üks inspireerivamatest sõpradest) Tartust – oh, kui ammu polnud ma teda näinud! – veinitasime ja rääkisime

21.06 käisin koos Karini ja õpetajatega pildistamas TPT lõpuaktust (Pildid leiate Tallinna Polütehnikumi FB-st: seal albumis on koos kõigi meie nelja fotod [minu omad esimestena], aga aja kokkuhoiu huvides tegi töötluse Rain üksinda. Aitäh, sest tõesti on mulle endale liiga palju töötlemata pilte arvutisse kogunenud!);

– lisaks sai notaris käidud ja ETPF-i juhatuse uus koosseis ära vormistatud;

22.06 otsustasid lapsed, et aeg on lastetubade remondiga alustada ning mina omakorda leidsin, et ääretult vajalik on aed korda teha – nii sai üks tuba tühjaks tõstetud ja aias põõsaalused rohitud nimg muru niidetud;

23.06 jaanilaupäeva veetsime väikselt ja peaaegu vaikselt ema-Vello ja õe Kaidi perega Kuivojal. Imre käis koos Anetiga sel hooajal esimest korda meres ujumas. Mina vaatasin seda jama kaldalt, aga pärast “hüppasin” saunalavalt veel külmema veega basseini lausa kolm korda!

Sütti, sütti, lõke!

Sütti, sütti, lõke!

Suvi on hoogsalt alanud ning tõotab samas rütmis jätkuda – homme puhkame või teeme remonti, aga ülehomme põrutame perega Saaremaale suvitama!

P.S. Nii palju siis USA reisist veel, et kõige ägedam matkarada on minu kogemuse kohaselt Zioni Narrows.

Suuskadeta suusasportlane

Suuskadeta suusasportlane

 

Kuidas mu supertubli kuu siis kulgeb?

Mõne sõnaga võib vist öelda, et pole viga. Kes detailidesse viitsib laskuda, lugegu edasi!

Lubadus 1 (Tegelen iga päev vähemalt 30 minutit koolitöödega)

Olen tõesti peaaegu iga päev vähemalt pool tundi koolitööde või pildistamisega seotud asjadega tegelenud. Kummalisel kombel olen leidnud aega ka päris mitmete fotograafiaga seotud netiartiklite ja õpetuste lugemiseks. Kui tavaliselt käib “lugemine” nii, et koperdan mööda FB-d ringi, leian lingi huvitava teema kohta, avan selle uuel lehel ning sinna need ununevadki, siis viimasel nädalal olen suure osa artiklitest kohe lahti klõpsanud ja vähemalt diagonaalis läbi lugenud.

Kompositsiooni portfoolio sain täna Elinale ära viidud ja üheski aines otseselt võlguolevaid töid pole! Juhhuuuu! 

Reaalsuses on aga Tiruli portfooliost puudu 10 tööd, Elina arhitektuurifoto ainest tegemata kõik 3 tööd ning järgmisel nädalal peaksin esitama nii Elina teise aine kui ka Ivari, Marje ja Marge ainete kõik tööd!

Lubadus 2 (Teen ilusa ilma korral päevas vähemalt 15 minutit aiatöid)

Kodustel päevadel olen lubadusest enam-vähem kinni pidanud, kuid päris mitu korda olen selle asemel siiski õppimise ja seltskondlike lõbustustega tegelenud. Aed on korrast ära ja kardetavasti jääbki pigem me koduvalvuri ehk mu ema mureks. Sorry!

Lubadus 3 (Parandan oluliselt oma füüsilist vormi ja kaotan ca 5 kg kaalu) ja alalubadused:

  • Kõnnin iga päev jala vähemalt 30 minutit! – TEHTUD!
  • Tarbin vähem kaloreid, kui kulutan! – Raske mõõta, aga tulistan puusalt, et umbes kolmandikul päevadel ma seda lubadust ei täida!
  • Ei söö pärast kella 20.00 mitte tükikestki! – Suudan seda veidi enam kui pooltel päevadel järgida.
  • ei tarbi alkoholi – mitte mingisugust, mitte tilkagi! – TEHTUD!

Kaal on endiselt katki, seega pole aimugi, mitu grammi siia või sinna liikunud olen. Loodan parimat (-2,5 kg), kardan halvimat (+0,5 kg)!

Las Vegase reisi alguseni on 12 päeva!

Las Vegas - WSOP 2014

Selleks tarbeks avasime eraldi blogi juba 1. mail ning te leiate selle jokker.ee lehelt: Leiboldite reisi- ja pokkeriblogi

Seoses reisiga hakkasin muuhulgas aktiivsemalt tegutsema ka instagramis, sest eks seal ole pilte vist ikka kõige lihtsam jooksvalt näidata.

Mulle meeldib, kui asjad saavad lõpuni ära tehtud: sageli jään kodus viimasena koristusväljale ja vaatan ka igavamat sorti filmi viimase kaadrini. Samas meeldivad mulle aga väga ka uued asjad ehk tühjalt valgelt lehelt alustamine: kiire planeerimine ja koheselt täitmisele asumine.

Eile sai jokker.ee kaudu ametlikult teada antud, et meie selle aasta Las Vegase reis saab toetuse Triobetilt ning on seotud ka heategevusega.

Niisiis on nüüd jäänud napp kuu on teiste projektide lõpetamiseks ning Vegase reisi ettevalmistusteks. Olen pigem lühikeste projektide inimene, liiga kauaks mul kahjuks ühe ja sama asjaga tegelemiseks kannatust pole, seega on kuu enne ja 14 päeva seal, täitsa hea kestvusega väljakutsed.

Siiski on vaja ette võtta üks meeletult tubli kuu, et rahuldatud saaks mõlemad soovid: käsilolev lõpetatud ja piisavalt aega ning ruumi eesootava detailseks planeerimiseks. Kuulun kindlalt nende inimeste ridadesse, kelle puhul aitab hirm, et läbikukkumisest tuleks avalikult teatada, rajal püsida.  Seega õnnestumise huvides panen oma maikuu reeglid nüüd siia kirja.

  1. Tegelen iga päev vähemalt 30 minutit koolitöödega (kõikide ainete arvestuslikud tööd, kompositsiooni portfoolio, Tiruli 15 portfoolio fotot)
  2. Teen ilusa ilma korral päevas vähemalt 15 minutit aiatöid (eesaed korda, peenrad rohida, kompost katta).
  3. Parandan oluliselt oma füüsilist vormi (kavatseme päris palju matkata ning parem oleks mitte esimesel matkarajal ennast üle pingutada) ja kaotan ca 5 kg kaalu, milleks:
  • kõnnin iga päev jala vähemalt 30 minutit!
  • tarbin vähem kaloreid, kui kulutan!
  • ei söö pärast kella 20.00 mitte tükikestki!
  • ei tarbi alkoholi – mitte mingisugust, mitte tilkagi!

Tavalised kodutööd, akende pesemise, pildistamised ning lastega seotud üllatuslikud tegemised jäävad reglementeerimata, sest need on sellise iseloomuga, et tuleb nagunii kõige muu kõrvale “ükskõikkust” aega leides ära teha.

Hetkel on pokkeri osas ette teada, et pildistan Superweekendil ning osalen selle raames ise mängijana TrioBet Live turniiril, võib-olla lähme järgmisel nädalal Pärnu lahtistele meistrivõistlustele ning kuu lõpus toimub Jokker.ee Live.

Koolis on vaja ära teha vähemalt esialgsed pildid portfoolio jaoks. Kuigi mitme teema puhul loodan teha lõpliku töö USA reisil, siis esimesed pildid tuleb juba maikuus ette näidata ning üllatus-üllatus: MAI ON OOTAMATULT KÄTTE JÕUDNUD!

Nautigem muuhulgas kaunist kevadet!

DSC_0925

Sel aastal peeti meie juures kõik suguvõsa kaks jõulupidu: emapoolsete (+Kaidi abikaasa venna pere ja ema ning Imre ema) sugulaste omal osales 24 inimest, isapoolsete õdede-venna ning nende kaaslaste peol 19 – meie elutuba mahutab palju häid inimesi!

DSC_3915 DSC_3741-2 DSC_3753 DSC_3791-2 DSC_3867 jõulud 2015 (71 of 79) jõulud 2015 (78 of 79) Jõulud DSC_3746-2 jõulud 2015 (56 of 79) jõulud 2015 (54 of 79) jõulud 2015 (51 of 79) jõulud 2015 (38 of 79) jõulud 2015 (26 of 79) jõulud 2015 (1 of 1) jõulud 2015 (5 of 79)jõulud 2015 (20 of 79)jõulud 2015 (1 of 79)

 

Kokkutassitud toitude abiga võtsin 2,5 kg juurde, seega dieet enne pühi kulus marjaks ära, muidu ei mahuks vist enam riietesse äragi. Kingituste osas olime sel aastal eelmistest väheke mõistlikumad ning esimesel peol kulus kinkide laulude ja luuletustega lunastamiseks umbes kaks tundi ning teisel veidi üle tunni (täismahus kontserdid, ma ütleks!).

Minu enda tehtud kingituste hulgas oli vaid üks käsitööese (kaelussall Tambetile), seda numbrit tahaks järgmisel aastal jälle suuremaks muuta. Samas aga tegin sugulastele vähemalt viis oma fotodega kalendrit ning nende vaatamisest tunti suurt rõõmu juba pidude ajal ning küllap soojendavad need südant uuesti igal kuul! Mõnele perele jäi kalender tegemata, sest pildivalik nendest oli liiga väike. Ka selle probleemi ees ei kavatse ma järgmisel aastal uuesti seista, mistõttu sai juba jõulude ajal meeletult palju pilte tehtud. Siinkohal tänud Elarile, kes isapoolsete peol suurema osa pildistamisest vabatahtlikult enda peale võttis (nii sain muide ka ise paljudele piltidele)!

 

 

Kingitusi reastada ei ole ilus ja rõõmu tundsin ausõna kõigist (eriti isetehtudest: küünlad, hoidised, maiustused), aga eraldi tahaks välja tuua sellise laheda pildi, kus üheks modelliks olen ma ka ise. Julgete pakkuda, kes on kes?

DSC_4010

Sel sügisel läksin kooli ning sealt sain ma oma ellu veel terve klassitäie toredaid inimesi. See on kohati lausa uskumatu, kui siirad ja soojad need noored inimesed on! Ja kuna ma nii väga tahtsin neid Imrele näidata, siis korraldasin poolaasta lõpus enda juures veel ka ühe jõuluteemalise klassiõhtu. Kahjuks sai sellel osaleda vaid väike osa klassikaaslastest, aga see-eest olid kohal lausa mõlemad õpetajad!

jõuluistumine klassiga (3 of 19) jõuluistumine klassiga (7 of 19) jõuluistumine klassiga (13 of 19)

jõuluistumine klassiga (5 of 19) jõuluistumine klassiga (17 of 19) jõuluistumine klassiga (11 of 19)

Mu elus on olnud õnne ning olen ka ise teinud mõningaid väga häid valikuid. Sugulasi teatavasti valida ei saa, aga õnne abil sündisin just sellesse seltskonda, kuhu hiljem tuli veel erinevate valikute ja sündidega järjest rohkem toredaid inimesi.

Sõbrad on meil aga just omavalitud ja see valik on mul olnud samuti juba lapsest saadik suurepärane! Ilona ja Lauriga “jõulutamisest” sai räägitud eelmises postituses ning eile käisime külas Kaijal ja Mareckil, kelle perre lisandus aasta lõpus kolmas laps. Nüüd oleme siis kooliagsetest suurtest sõbrannadest kolmekesi – Annika, Kaija ja mina – kõik ka kolmelapselised! Oma pere lapsi pole ma suutnud pildile sel talvel veel meelitada (no äkki aastavahetusel teevad mulle seda rõõmu ja on nõus), aga need teised kooslused on sellised:

Annika pereKaija pere (1 of 1)

Kõik need mõnusad, pikad ja pimedad õhtud ilusate, heade ja soojade inimestega – see ongi see, mis tekitab õige jõulutunde ka lume puudumisel! Ilusat aastalõppu kõigile kallitele!

“Kurnjäu” kõigile ka meie pere kasside poolt, kes suudavad mõned minutid ilma sisisemata mõnikord ka juba alla meetri kaugusel veeta. Sõprusest nende kiisude vahel siiski rääkida ei saa ning selle sõlmimine paistab olema pigem alles järgmise aasta teema.

Kessu 8. päev (1 of 1)

Juba Pipi teadis, et kooliskäimise juures on üks ägedamaid asju vaheaeg. Aga mis polütehnikumis toimub?! Lapsed põõnavad homme lõunani, aga mina pean 8:15 pingis istuma! Uskumatu ülekohus!

Samas oli mul nädalavahetusel täitsa vaheaeja tunne, tegelesin rahumeeli oma asjadega nagu poleks puhata ja esmaspäevaks õppida vajagi. Ju sain oma puhkuse eelmise nädala haiguse ajal kätte ja nüüd oli energiat kohe hulgem. Palju sai tehtud.

Esik sai lihvitud ja tegelikult on esimene värvikiht ka juba peal! Lapse ujumisprillid kulusid marjaks, kahjuks taipasin aga alles pärast töö lõppu pahtlisegu välja nuusates, et miski marlimask oleks ka tulnud kasutusele võtta.ehitustöömaa (1 of 1)

Neljapäeval sain naisteliigas esimest korda lisapunkte – see on äärmiselt oluline, sest tahaks ju ikka sinna ülisuureks aetud auhinnafondiga finaalturniirile ise ka mahtuda (ainult 50 parimat saavad koha) jõuda.

Aias on natuke rohkem korda (erinevalt mu Haapsalus elavast õest, kes eile juba õhkas, et tal on nüüd kõik sügisesed aiatööd tehtud ning algab raamatulugemise hooaeg, on mul suurem osa sügistöid küll veel tegemata, aga asjad edenevad). Imre koos minu õemehega tegelesid aiaaluse ehitamisega ja jõudsid ka päris kaugele selle asjaga.

Laupäeva pärastlõuna veetsime Imrega Talinõmme raba ja järve otsides ning leidsime nad üles ka. Järve äärde pääsemiseks tuli küll mõnest kurjast “Eramaa” sildist pikema ringiga mööda hiilida, kuid noh, saimegi rohkem kaloreid kulutatud. Sellelt retkelt sain mõned head fotod kah  – heades valgustingimustes on mu vana kaamera enamasti siiski nõus koostööd tegema, pokkeripiltidega võrreldes oli praagiprotsent igatahes kordades vähenenud.

Talinõmme raba (1 of 1)-22Väike õe sünnipäeva tähistamine ning natuke kodukorrastustoid näpuotsaga peale – võiks nädalavaehtusega rahule jääda küll.

Aga nüüd püant ja häbi! Oliver tegi kuidagi meie vannitoa kaalu korda ja mu lootusarvamus, et küllap olen kooliskäimisega alla võtnud purunes tuhandeks ja enamaks killuks. Ma pole mitte kunagi kaalunud nii palju nagu praegu – isegi ühegi raseduse ajal pole ma nii suurt kaalunumbrit näinud!

Iroonilise naljana ärkas kaal ellu just siis, kui Imre oli läinud meile tubli tööpäeva auhinnaks burgereid tooma. Ei hakanud neid prügikasti ka viskama, nautisin oma selle eluaasta viimast burgerit ja lubasin, et karmid söömisreeglid jõustuvad kohe pärast seda söögikorda. Noh, praeguseks olen ligi 7 tundi rohelise tee ja puhta vee peal vastu pidanud! Kaaluväljakutse iseendale läks lahti! (Hamburgeri pilt on illustreeriv.)

Cruiser’s Cafe 66 (Williams, USA, 2013)

Täna on siis see päev, kui valmis minu esimene otsast lõpuni isetehtud analoogfoto!

Selleks, et esimene pilt kindlasti välja tuleks, soovitas õpetaja võtta hästi kontrastse pildi ja nii sai minu esimeseks paberfotoks järgnev teos:

esimene mv foto

Pärast tegin kolm fotot veel. Seejuures kasutasime juba ka nn. Photoshopi eelkäijat ehk pildi osalist varjamist käega. Kes ise pilte ilmutanud pole, on kindlasti mõnest filmist näinud, et kõige ägedam osa kogu asja juures on siis, kui vaatad valget ilmutisse asetatud fotopaberit ja kujutis hakkab tasapisi joonistuma. Kilkasime Karoliniga nagu lapsed, kui esimesi nägime. Kaija võttis asja veidi rahulikumalt, aga küllap oli asi selles, et kui meil Karoliniga olid enda tehtud fotod, siis Kaija oli pigem abilise rollis.

Vahepeal tegime tulevärki ka! Tänud siinkohal modellile (Anett) ja assistentidele (Kaija, Karolin, Karin, Jörgen, Aiki). Minu poolt tehtutest parimaks osutus sellest seeriast järgmine pilt: tulevärk Anett FB-1

Päev koolis on nagu seiklus. Eile ma jäin kahjuks tervislikel põhjustel sellest seiklusest ilma, kuid tänase ilusa ilmaga oli lausa lust end jälle koolilainesse heita!

Tegime õues pilte kasutades hajuteid, helesteid ja peegeldeid. See on ikka päris uskumatu, kui palju tänase päikselise ilmaga kuldse riidega valguse näkkusuunamine pilti soojemaks muudab, hajuti kasulikkusest päikesevalguse piiramisel rääkimata! Õppisime ära paar peeglitrikki, mida kindasti pean kunagi kasutama, kuigi seinapeegli lõhkumiseni, mis huvitava pildi huvides täna tehtud sai, ma kohe esimese hooga siiski ei tormaks.

harjutused sabale-1-2

Kuldne Annika

harjutused sabale-2

Hõbedane Annika

harjutused sabale-17

Vabaduse väljak

Pärast pildistasime veel natuke Vabaduse väljakut ja Vana Toomast, misjärel tegi õpetaja Tirul meile fotomuuseumis korraliku loeng-ekskusiooni. Harva seda mõne muuseumi kohta puhtast südamest öelda saab, aga tõesti huvitav oli!

Paljudele meist jäi seejuures veel koolisisesest linnapildistamisest väheks ja nad läksid täna kambaga Tallinna peale luusima. Seekord jätsin selle võimaluse kasutamata, aga järgmine kord loodan ühineda!

Homme õhtul on meil kursuse tutvumispidu. Lähen nüüd poodi, sest lubasin sinna ühe küpsisetordi teha.

Mina ja Tirul

Nähtud Tallinnas (Autor: Anett Hallap)

6. juuni varahommikul see algab! Ma olen seda reisi väga oodanud:

* Mul on vaja saada eemale tööst ja kodust!

* Mul on vaja näha kõrgete mägede otsast hingematvat vaadet, kõrbeda kuumas päikeses ja hoides kallimal käest tunda, et elu on ilus!

* Mul on vaja vedeleda hotellis, kus ma ei pea tegema absoluutselt mitte midagi!

* Mul on vaja lugeda raamatuid ning leida sisemine rahu!

* Mul on vaja koos Imrega unistada ning tulevikku planeerida!

* Mul on vaja kohustustest vabu varahommikuid ning seiklustest surmväsinud hilisõhtuid.

* Mul on vaja mängida pokkerit hästi ja täielikus keskendumises! (Meelelahutuspokker on lahe, kuid ei paku piisavalt vaimset pinget.)

* Mul on vaja tutvuda uute inimestega ning rääkida nendega tühistest asjadest!

* Mul on vaja kohtuda Liina ning Klambritega ja rääkida tähtsatest asjadest!

Kas ma saan seda kõike? Loodetavasti! Aga “ma ei solvu, kui mu soovist läheb täide ainult pool”!

Kes ei lähe, see ei saa ka tagasi tulla! Aga meie tuleme rikaste, rõõmsate ja rahulolevatena tagasi tegelikult juba 3. juulil!

Otsing
Kategooriad:
Arhiiv:
category

You are currently browsing the archives for the Eluviis ja kehakultuur category.

echo ' peale else ';
  • oktoober 2017
  • mai 2017
  • aprill 2017
  • märts 2017