archive.phpj Kokandus - Elu on lill
archive.php

Archive for the ‘Kokandus’ Category

Kui olime ära otsustanud, et kuigi aastavahetuse veedame lastega kodus, siis enne seda käime ikka sõprade juurest ka läbi, mõtlesin hoolega, mille omapoolsega nende söögilauda täiendada, ning tekkis suurepärane võimalus netist juba novembris leitud lennukat ideed proovida. Imre lisas omalt poolt kartulisalati ja olimegi kahe päeva ja paari tunniga valmis!

Olgu kohe alguses öeldud, et minu versioon lumamaailmadest tuli välja oluliselt kodukootum, kui www.sugarhero.com lehel nähtud piltide järgi loota võis ning esimene katsetus läks sootuks luhta. Siiski arvan, et järgmistel kordadel ja õigete vahenditega on tegelikult võimalik ka tõepoolest selliseid pildilolevaid asju oma kätega valmis teha:

Aga järgnevalt siis minu ettevõtmine koos pilidmaterjaliga.

Kõigepealt tuli teha želeepallid. Selleks soovitati võtta väikesed õhupall-veepommid, aga loomulikult polnud keset talve selliseid väiksemaid õhupalle kuskilt võtta ja tuli leppida tavalistega.

projekt (1 of 4)

Puhusin siis pallidesse ainult vähekene õhku, et õige suurus oleks, aga sellest tekkis omapärane probleem, et pallikesed tulid mitte ümmargused, vaid ninadega. Need, mis pildil näha, läksid kõik nässu, muide.

projekt (4 of 4)

Terve ööpäev tuli oodata, et selguks tõsiasi: olin želatiiniga koonerdanud ning õhupalle tühjendades sai ka želatiinipallist endast katkise kortsus kondoomi moodi asja osa.

projekt (1 of 1)

Järgmiste pallidega olin želatiini osas ülilahke, maitseks lisasin veel natuke brändit ja suhkrut (juhuks, kui keegi tõesti neid sööma hakkab) ning sain vastutasuks kolm enam-vähem kõlblikku lumemaailma kupilt kätte.

lumekerakatted (1 of 1)

Maailma alla tuli valmistada kõige tavalisemad muffinid – ei mingit probleemi:

projekt (3 of 6) projekt (4 of 6)

Vastavalt fantaasiale ja oskustele oli vaja lisaks kohupiimast ning valgest šokolaadist kreemile ehk lumevaibale ja kookoshelvestest lumehelvestele ka veidi põnevamaid dekoratsioone. Tegin selleks martsipanist kuusekesed ja kaunistasin need nonparellidega:

projekt (6 of 6) projekt (5 of 6)

Tähelepanelik lugeja märkas, et kasutuskõlblikke kupleid oli mul ainult kolm, seega sai tehtud otsus, et kupliga lumekerad saavad ainult võõrustajad Anti ning Kristi. Teistele jäid lihtsalt martsipanikuuskedega muffinid.

isetehtud lumekerad (1 of 1)

Vot selline projekt see siis oligi. Kolmanda kupliga kera viisin aastalõpu puhul õele.

Seltskond, kelle nimel see mässamine ette sai võetud, on aga selline (ja väga kallis):

Anti juures (9 of 10)

… ja mul on selle üle väga hea meel!

Kaks nädalat minu jaoks kohati viimse piiri peal pingutamist kandis pisikesi viljaterakesi ikka kah. Ilmselt on kliima kehv või midagi, et need viljad mul na kidurad said, aga midagi ikka! Imre viljad olid mõnes osas kõvasti pirakamad, aga eks ta ise ka veidi suurem.

Numbrid:

Kaalukaotus minul -1,6kg / Imrel -2,8kg.

Ümbermõõdud minul -2…-4cm / Imrel -2…-4cm.

1,6km jooksus mina 59 sekundit kiirem / Imre 1 minut ja 34 sekundit kiirem.

Plank mina 5 sekundit kauem / Imre 10 sekundit kauem.

Premeerisin end kõigepealt juba eile uute dressidega ja ostsin kohe päriselt sellised, millega jooksmas käia, sest vaatamata vingumisele tundub, et tegelikult peaks veidi igapäevast jooksmist oma ellu lisama küll.

kaerapätsid (1 of 1)Täna aga tegin Imre pealekäimisel kaerakäkke, ise oleksin päris pärmitaignast kringli valinud. Kaerakäkkide osas julgen küll arvata, et isegi mu ülitervislikult toituv õde oleks need heaks kiitnud (kahjuks on hetkel välismaal ega saanud neid proovida), sest kasutasin valge suhkru asemel pruuni (ja seejuures retseptis toodud kogusest pea poole vähem), võid (1/3 vähem, kui retseptis nõutud), ökomune ja täistera kaerahelbeid ning täistera kaerajahu.

Maitsesid külma piimaga imehead, kuigi pärast 5 küpsise nahkapistmist tundus, et said veidi liigagi magusad ja rasked – ilmselt oleme maiustustest juba nii kaua hoidunud, et maitsmismeel on kuidagi tundlikum.

Ei saa salata, et toiduga patustamata me täna päriselt olla ei plaaninudki.

Kuni kelgumäele minekuni olime tublid: hommikul sõime putru ja päeval läätsehautist. Ka õhtusööki koos minu ema perega alustasime värskest salatist, kuid hiljem eksis Imre reeglite vastu sealihast šašlõkiga ja mina nautisin lisaks ära terve vastlakukli.

Asi oli seda väärt ja kahetsema ei asu, sest usume, et kelgumäel sai kalorid kenasti ära põletatud.

 Hõissa vastlad!

Tunnen end endiselt väga hästi ja otseselt tühja kõhtu pole kannatama pidanud, kuid aeg-ajalt avastan sellele vaatamata,  et olen unistamas esmaspäevast, mil võin ära süüa need 4 riisivahvlit, mis pühapäeva õhtust saati mind leivakorvis ootavad.

Vaid teisipäeval jätsime ajanappuse tõttu igapäevase kõndimisretke tanklani ja tagasi ära, teistel päevadel oleme oma värsketest salatitest ja köögiviljahautistest saadud superenergia kenasti terviserajale viinud. Täna, maas seda paksu ja kleepuvat lund nähes oli algul küll tunne, et tervet ringi ilmselt ära teha ei jaksa, kuid omavahel Eesti pokkerimängijaid taga rääkides jõudsime ootamatult sihtpunktini ja kuna me ju tanklas ei ela, tuli sealt ka omadel jalgadel tagasi mütata.

Kaalust on märkamatult kadunud täpselt 3 kg, rasvaprotsent veel muutunud ei ole. Esialgu tundub, et programm on üllatavalt kerge! Kõigele lisaks on Imre selle mulle nii lihtsaks ja maitsvaks teinud: menüü koostab ja toidud valmistab tema, mina lihtsalt istun kaetud laua äärde ja naudin.

Programmi esimene – puhastav osa – lõpeb esmaspäeval ja ma ei näe hetkel ees küll midagi, mis selle läbimist takistada võiks.

Leidsin täna oma üle-eelmise aasta märkmiku ja seda sirvides avastasin, et ma olin 2 aastat tagasi täpselt samas kaalus, mis ka nädal tagasi. Ei oskagi hinnata, kas see on halb või hea, aga kindlasti pole see kõige hullem, sest vähemalt juurde pole midagi tulnud. 😉

Lastel oli aga tõeline talverõõmupäev:

 

I klõps.

Ostsin detsembris Max Tomlinsoni raamatu “Aja oma keha vormi” kindla veendumusega, et haaran härjal kohe sarvist ja teen teoks. Sirvisin päeva ja sirvisin kaks, pidasin vaikselt ja valjult plaani, ühel ööl tegin enda objektiivse hindamisegi ära, kuid juba järgmisel ununes raamat öökapile.

Olin Imrele rääkinud, et tahaksin proovida selle programmi läbimist, kuid teda otseselt ühinema polnud kutsunud.

See oli vist pühapäeval, kui ta ise raamatut sirvima asus.

Esmaspäeva hommikul hakkasime programmiga hiilivalt pihta ja pärastlõunast juba tõsiselt. Enamuse esmaspäevast uuris Imps nii  seda raamatut kui teisi, koostas menüüsid ja ostunimekirju ning nüüd oleme siis ette võtnud oma esimeses radikaalse toitumise ja liikumise programmi. Ma tundsin järsku äärmiselt teravalt, et mul on paks olemisest konkreetselt kõrini!

Seljataha jäävad vähemalt 5 aastat kaootilist pusimist kaalu ja tervisega, oleme üsna sihilikult hoidunud otsestest eridieetidest ning püüdnud puhtalt liikumise ja tervislikuma toitumise abil asja kontrollida.

Nüüd aga on klõps vist tõesti ära käinud ja kuigi toitume hetkel peamiselt vaid maitsestamata köögiviljast, tunnen end kergemini ja lootused, et asi õnnestub, on hämmastavalt kõrged. Kolme päeva jooksul pole ma tundnud ei tühja kõhtu ega kehva enesetunnet, lähen probleemideta kesköö paiku magama (mis on väga hea, sest enne istusin ma ju pidevalt 4-5 üleval) ja samas olen ärkveloleku ajal kuidagi erksam.

Ma ei julge öelda, et see ongi see kõige õigem asi, mida tegema peab, aga võtame seda Impsuga kui 2-kuulist distsipliiniharjutust ja hindame asja mõtekust ja toimivust alles siis, kui see aeg läbi saab.

II klõps.

Ma ei mängi enam pokkerit, kui selleks väga suurt soovi pole. Istusin varem alailma õhtuti harjumusest arvuti taha ja tegin esimese asjana ikka pokkerilauad lahti. Veebruaris on asjad hoopis teistmoodi. Avan arvuti, loen ja suhtlen, mängin mingit lõõgastavat mängu ja alles seejärel kaalun, kas üldse mängida mõni turniir või natuke badugit.

III klõps.

Sel aastal oleme Imrega väga tublid kõndijad olnud ning laupäevane Keila-Joa matkaraja külastus oli lihtsalt võrratu!

Pilt tehtud laupäeval Türisalu pangal.

Main Street Buffet

Täna oli ülitegus päev.

Tõusime üles ja käisime Californias (siis sellenimelises kasiinohotellis) ja Main Street’is söömas.

Imre oli algul plaaninud minna Binions’i PLO8 turniirile, kuid pärast sööki meelitas mõte puhkepäevast teda veidi rohkem, seda enam, et arvutuste kohaselt oli ta viimase nelja päeva jooksul pokkerilauas veetnud 41 tundi ja lisaks oli meil täna vaja ka hotelli vahetada. Niisiis pakkisime asjad ning kolisime Riole lähemale, meile juba teada-tuntud Gold Coast’i.

Juba taksos oli tunne nagu sõidaks koju.

Meie lemmik õllejoomiskohast T.G.I. Fridays’est oleksime esimese hooga möödnud, kuid läbi akna nägime lauas istumas… Raigo Aasmaad, kes oma turniirieelset sööki ootas. Vahemärkusena olgu öeldud, et Raigo oli eelmisel päeval WSOP 44. turniiril jõudnud teise päeva, kus ta lõpuks sai 275.koha ning $1937.

Niisiis sai Gold Coast’is esimesed õlled tehtud juba 15 minutit pärast sisseregamist. Tervitused siinkohal Kuressonile!

Raigo läks turniirile ja meie jõusaali. Müttasime seal tunnikese (mina kõndisin peamiselt jooksulindil, Imre tegi ka muud). Eelmistest aastatest mäletan, et seal ruumis käis vaid mõni üksik inimene, seekord aga oli seal koos meiega punnis musklitega mehi vähemalt 4 tükki ja lisaks astus paar naisterahvast ka läbi. Basseinile oli aasta jooksul miskipärast raudaed ümber ehitatud, silmale oli see küll ütlemata kole, aga äkki on see mingi turvalisuseteema.

Hotellis on minu teada kahte sorti tube ja ma olen väga rõõmus, et sattusime “vanasse” heleda mööbliga tuppa ning 7.korrusele, kus on ikka vaadet ka. Pärast El Cortez’i urgast (kuhu ei näe põhjust enam tagasi minna), on  siin eriti avar ning võimalus võtta tuppa külmkapp on ka väga teretulnud.

Lõunat või õhtust söömas (sööme siin tavaliselt 2 korda päevas: hommikul ning kuskil lõuna ja õhtu vahepeal) käisime Hiinalinnas Kung Fu  restoranis. Tom Kha ning Thai salat, pudel valget veini – kõrvetasin suu ja jäin purju – väga mõnus! Koht meeldis, toidud olid head ja teenindus soe, aga minna tuleks sinna ilmselt suurema grupiga, muidu on kogused liiga suured ning ei saa proovida erinevaid asju, mida järgmisel korral kindlasti teha tahaksin.

Seejärel veetsime aega aasia toidukaupluses ja liialdamata olime seal 1 tund ja 15 minutit, sest meil oli vaja üle vaadata kõik kalad ja molluskid ja teod ja krevetid ja juurviljad ja nuudlid jne.

Siis tulime hotelli ning ma sain e-kirja, mis mind üliväga rõõmustas! Liina tuleb kolmapäeval Vegasesse ja me mõlemad plaanime mängida WSOP naisteturniiri ning veel mingit WSOP turniiri (tema võib-olla isegi põhiturniiri ka).

Nüüd tuttu! Imre teeb homme oma selle aasta esimese WSOP turniiri (PLO8 $1500), mina mõtlen sügavalt, kas viitsin sõita Venetiani naistekale. See algab kell 16, seega on otsustamiseks veel piisavalt aega.

Varsti lisan pilte Facebooki kah!

Pokkerialaselt oli kuu ühelt poolt hea ja teiselt poolt kehvake. Hea oli selles mõttes, et vaatasin ära 3 pokkeri õppevideot, mida on umbes sama palju kui eelmise aastaga kokku. Lugesin eestikeelse Mindset’i peaaegu lõpuni, külastasin tihti foorumit ning tegin (eriti naisteturniiride) laudades vastatse kohta kordades enam märkmeid kui varem.

Rahalises küljes see kahjuks ei peegeldu :(. Kuu ajaga mängisin maha 89,98 dollarit.

Tõsi järgmisesse kuusse jäi mängimiseks veel üks 108$ turniiripilet, mis selle kuu arvestuses kajastub kui  -5,5$ ning boonustena sain 50$, mis teeb kokku isegi imepisikese plussi, aga siiski… Sellise tubli töö juures oleks lootunud paremat rahalist tulemust. Samas eks see ole pokker ning turniiridele keskendumisega on mul endiselt ülisuured raskused. Alustan hoogsalt, jälgin mängu, teen märkmeid, aga pikkage turniiride keskfaasis, mida ma naganii halvemini mängin, tüdinen laua jälgimisest, avan kõrvale mõne mullimängu või “hängin näoraamatus” ja PokerNewsis, uus huvi mängu vastu tekib taas juhul, kui turniiril sügavamale jõuan, aga sed ei juhtu just liiga tihti. Siiski pean märkima, et pühapäevased naisteturniirid, mis on minu kõige kallimad ja olulisemad turnad nädalas, olid jaanuaris taaskord seotud ka korraliku ebaõnnega ja ma siis loodan, et kogusin kõvasti “karmat” järgmisteks kuudeks.

Mida ma üldse mängisin?

Naisteturniirid:

* 5 x naiste pühapäevaturniiri Starsis maskumusega 55$ ja ainult ühel neist jõudsin rahadesse! – 185$

* 17 x 11$, tulemusega:  -22$

* 46 x 5,5$, tulemusega:  -15,46$

* 2 x 4$ EMV Naisteturniiri satikat Trios: -8$

* 8 x 2,2$ Rebuy, tulemusega: +58,40 $

* 38 x turniire sissemaksuga 0,5-1,5, tulemusega: +43,23$

* 4x 500FPP freerolle, tulemusega: +110$

Kahju, et ma nii vähe FPP-sid kogun kuu jooksul, sest tundub, et nende rahaksvahetamine (ka eelmise aasta tulemusi vaadates) on minu jaoks kõige kasumlikum.

Naisteturniirid kokku: – 18,83$

 

Sit’n’Go Fifty Starsis (Turniir sarnaned Double or Nothing turniirile. Turniir lõpeb, kui kümnest mängijast jääb järgi 5 ja siis kõigepealt saadakse tagasi sissemaks ja ülejäänud raha läheb jagamisele vastavalt turniiri lõpuks kogutud mängumärkidele)

33 x 7$ sissemaksuga tavastruktuuriga turniire, tulemusega:+28,72$

283 x 7$ sissemaksuga turboturniire, tulemusega +94,43$

1x 7$ sissemaksuga Knockout turniir; tulemusega: +3,74$

Singlid kokku: +126,89$

 

Mitmelauaturniirid (peamiselt Starsis, aga mõned ka Pafis ja Trios):

33 x 11$, tulemusega: -222,88$

6 x 8,8$, tulemusega: -8,52$

1 x 7,5$, tulemusega: -7,5$

8 x 5,5$, tulemusega:  +5,63 (+ lisaks pilet väärtusega 108$)

14x 2,2$ kuni 4,4$, tulemusega: +38,97$

MTT-d kõik kokku: -194,3$

Lisaks kogutud boonust Starsis 20$ ja Naisteliiga edetabelikoha eest peaks peagi laekuma ilmselt 30$.

 

TrioBet Live - Imre ja Ilona

LIVE pokker: Triobet Live algul kohustusena tundunud otseülekande tegemine oli lõpuks äärmiselt meeldiv, kuna Imre saavutas seal 2.koha ja nagunii oleksin pargis hommikuni passinud. Ainus live-turniir, millel jaanuaris ise osalesin, oli Kelly ja Leemeti heategevuslik sünnipäevaturniir, toetasin 5€-ga kiisusid-kutsusid ning nalja sai nii turniiril kui peale seda.

 

Aga pokker pokkeriks, väga mõnus kuu oli!

Lühidalt: lugesin raamatuid (4 tükki!), käisime perega ja imrega kahekesi kinos (Saabastega kass, Artist, Lohetätoveeringuga tüdruk) ja vaatasime ka kodus paari filmi, kudusin kõigile pere meestele soojad mütsid, sai käidud Kelly ka Leemeti kauaks-kauaks meeldejääval sünnipäeval, lumi tuli maha ja valgeks läks maa, külma on põnevusttekitavalt palju (ise tuvastasime -18 kraadi täna hommikul näiteks, aga kuskil Eestis olevat olnud lausa -29), ema juures oli mõnus päev, kui käisime koos õe perega seal Kuivoja menüü uusi toite proovimas ja isegi kehakaal ei tõusnud sellele ja mõnele teisele üritusele vaatamata kuu jooksul mitte grammigi, üles esikusse ostsime kena raamaturiiuli, meie pea 2 aastat rikkis olnud saunakerise asemele sai uus ostetud, saunas suurpuhastus tehtud ja pärast seda on juba paar korda saunaski käidud, suures toas on lambid laes, tantsukursus algas ja on nii lahe, vabastava hingamise kursuse avalöök oli omapärane kogemus ja ootan juba veebruarikuist uut kohtumist, Kriisikodul on taas natuke raha ka minu tasustamiseks ja ma saan jälle ka oma teist tööd teha.  Elu on lill! Lapsed võiks aga ülejäänud aasta küll tervemad olla (kuni detsembrini polnudki keegi eriti põdenud sel kooliaastal), kuna jaanuari teise poole rikkus suures osas asjaolu, et kogu aeg oli vähemalt 1 lastest haige ning seetõttu kogu perega kodust välja eriti ei pääsenud ja tagatipuks on nad nüüd minu nakatanud ning see on päris rõve haigus (palavikku pole, kuid kõik liigesed valutavad, pea on uimane ja tatti täis, aevastus lendab aevastuse järgi, aga nuusates midagi välja ei tule.)

Kuivoja Puhkekeskuse ahjulõhe

Poeg luges mulle hiljuti kuskilt netist ette, et Eestis on 1/3 elanikkonnast ülekaalulised. Kuulume Imrega kahjuks selle kolmandiku hulka juba pikemat aega ja üritame aastaid end 2/3 hulka võidelda, kuid kahjuks pole see veel õnnestunud.

Kuigi oleme igal kevadel-suvel suutnud mitu kilo kaotada, on reeglina järgmiseks kevadeks asjalood ikka sealmaal, et tuleb enam-vähem nullist alustada.

Igasugused imedieedid käivad meie kainele mõistusele vastu. Kui alla võtta, siis ikka sellepärast, et olla tervemad ja tugevamad, mitte organismist mingiks ajaks viimast võtta ja siis rikutud seedimisega ikka valusalt kõik uuesti juurde võtta.

Kaalujälgijate liikumisega olen nooremana mitu korda, iga lapse järel, enda kaalu normi saanud, kuid viimastel aastatel tundub nendega liitumine ajaraiskamine ses mõttes, et ma ju tean põhimõtteid juba niigi ning kui end kätte võtan, siis saan hakkama ka rühmas käimata. Sel aastal tuli kaalulangetamise tuhin peale juba märtsi alguses ning hoogustus, kui Laur oma “Paksude marsi”  käima lükkas.

Oleme tõesti tublid olnud ja seda isegi Ameerikas, kus ausalt öeldes on pidevalt nokk-kinni-saba-lahti-saba-lahti-nokk-kinni selle söömisega, sest pead leppima taldrikutäiega, mis tuuakse (sageli ei ole seal juures näiteks midagi värsket või toit on lihtsalt rasvane), või siis oled buffet’s ning seal ajab valikute rohkus ikka ja jälle ülesöömise vildakale teele.

No igatahes oleme tegelikult oma söömisharjumusi viimasel kahel aastal ning eriti viimasel neljal kuul kõvasti muutnud. Kohati muutnud sedavõrd, et naer tuleb peale. Igatahes kotletid, mis mina, kes ma üliharva köögis toimetan, viimati valmistasin, sisaldavad hoopis rohkem köögivilja kui liha.

Retsepti leidsin juulikuu  Kööginurgast. Täiendasin seda veidi ning jagan oma varianti teiega.

Köögiviljakotletid kalkunilihaga.

köögiviljakotletid

400 gr hakitud kalkuni rinnaliha

1/2 klaasi riivsaia, 1/2 klaasi nisukliisid

2 muna

1 sibul

2 küüslauguküünt

1 keskmine suvikõrvits

2-3 suurt porgandit

suur kimp peterselli, natuke tilli

pipart, roseepipart, soola

Riivi suvikõrvits ning porgandid peene riiviga, haki küüslauk, sibul, petersell, till ja sega kõik ained omavahel korralikult läbi. Mätsi tavapärased kotletikesed ja prae õliga kuldpruuniks. Kõrvale võtsime leiba ning värsket salatit.

*Lisaks panin täna elus esimest korda kurgid kiirhapnema, maitsmine toimub ilmselt homme, kuigi valmis peaks saama küll alles kolme päeva pärast. Nii mõnus, et sel aastal saab juba oma aiast sõstralehti ning tillipealseid noppida!

 

Olen suur supisõber ning Lloret de Mar`i suvalise supermarketi kalaletti nähes vupsas kohe pähe mõte vurrulised potti pista. Tulemus oli vapustav ning otsustasin imelihtsa retsepti koos eelarvega kirja panna. Kui kallil lugejal pole mõne nädalavahetusega mitte midagi peale hakata, siis tasub kaasata kallistusejagu häid sõpru ning sõita kauni Kataloonia kallastele suppi keetma.

kalalett

Lihtne Lloreti mereleem neljale

Lennupilet Girona jaama ja tagasi: €120
Rendiauto: €20
Eldorado Apartments majutus: €70
2l Gallina Blanca kalasupipõhja: €3.34
1 purk purustet tomateid: €0.80
1kg tooreid hiidkrevette: €7.50
1kg merekarpe: €2.50
300gr kalmaarirõngaid: €2.50
3 pudelit valget veini: €3
2 pikka saia: €1.40
1 sidrun: €0.50
Peterselli-küüslaugu-oliiviõli maitsesegu: €1.50
—————–
Kokku: €233

Valmistamine

Kalasuppidel on mu südames eriline koht, aga paradoksaalselt polnud ma ühtegi eelmainitud mereelukatest varem kodusel teel valmistanud. Eestis tundub alati, et merekarbid ei saa ju kuigi värsked olla (ilmselt on see asjatu eelarvamus?) ning tooreid hiidkrevette ja kalmaari on saadaval ainult külmutatud kujul. Reisidel pole omakorda pliiti ega potti kuskilt võtta. Tänu Eldorado täissisustusega korterile oli nüüd olemas nii pott, pliit kui elukad. Jippii.

Aga supitegu ise on tõesti imelihtne. Gallina Blanca on kogu raske töö ära teinud ning valmistootena müüdav supipõhi on vägagi merese maitsega.

1. Pese merekarbid korralikult puhtaks, kitku neilt “habemed” ka ära. Kõik avanenud karbid viska minema, need ei ole enam söögiks kõlbulikud.
2. Pane tulele 2 potti, mõlemasse 1 pakk leent. Maitsesta mõlemad potid lusikatäie küüslaugu-peterselliga, ühte potti kalla ka tomatisegu, väiksed maitsevariatsioonid kuluvad ikka ära. Laisemat sorti kokk võib muidugi keeta kogu krempli ühes suures potis.
3. Lisa keeva leeme sisse merekarbid. Keeda kuni enamus karpe on avanenud. PS! Mitteavanenud karbid jäta hiljem söömata, needki pole suhu sobilikud!
4. Lisa krevetid ja keeda, kuni mereannid hakkavavad roosaks tõmbuma (toored krevetid on halli värvi).
5. Lisa ka kalmaarid ning keeda veel minut.
6. Kalla vein klaasidesse, tõsta leem ja loomad taldrikusse ning naudi krõbeda saiaga!

Magustoiduks võiks teha väikse jalutuskäigu 100m kaugusel asuvasse tuulevaiksesse Fenals randa, mis muideks meenutab oma järsult tõusvate kallastega supikaussi, ja võtta kaunis rannakohvikus üks jäätis või suhkrune cafe solo.

Platja de Fenals - kass kaljudel

Otsing
Kategooriad:
Arhiiv:
category

You are currently browsing the archives for the Kokandus category.

echo ' peale else ';
  • oktoober 2017
  • mai 2017
  • aprill 2017
  • märts 2017