Kuu: veebruar 2013

Pokkerimängijate talvepäevad ja vabariigi aastapäev

Pea pool Eestit läbinud sõit Kopra talust koju oli mõnusalt päikesepaisteline ning lõõgastav.

Keha ja vaim on aga siiski siiani mõnusalt laisad ja rammestunud pokkerimängijate 2013. aasta talvepäevadest! Tänan organiseerijaid!

Igati kasulik väljasõit oli muide. Saime:

1) kuhjaga häid emotsioone

Meie “Pealtnägija” klipi näitamine oli veidi ehk piinlik, aga ikkagi väga armas!

Veidi kohmetu, kuid tõsimeelne Eesti hümni laulmine keskööl oli ilus kummardus Eesti Vabariigi aastapäeva algusele.

Õhtuse turniiri esimene laudkond oli just täpselt selline nagu mulle meeldib, kui me räägime meelelahutusturniiridest: keegi polnud liiga purjus, kõik olid särasilmsed ja suhtlemisele avatud, pokkerit ei võetud liiga tõsiselt, aga samas ei loobitud chippe ka niisama mõttetult.

Imre veetis karaokenurgas suurema osa ööst ja see tundus meeldivat nii talle, mulle kui ka nii mõnelegi teisele, kes temaga seal aega veetsid (Vahur, Katre, Heimar, Revo jt.). Kodus pole ta viimasel ajal pilli kätte võtnud, äkki sai innustust.

2) riided selga

Siinkohal vihjan mulle (ma ei tea, mille eest) kingitud Pokkeri TV särgist.

3) süüa seal ja ka koju kaasa

Söök oli rahvuslik ja maitsev, jätkus kõigile. Lisaks sai Imre hommikusel viktoriinil näidatud teadmiste eest koju kaasa konservi!

4) valgust ja sooja ehk “romantikapaketi” pikemaks perioodiks

Jällegi, me täpselt ei tea, et mille eest me selle au ära teenisime, aga oleme siiralt tänulikud meile kingitud suure kotitäie küünalde ja tikkude eest!

Ajal, mil me pokkerireise varasemast oluliselt vähem ette võtame, annavad sellised koduse õhkkonnaga Eestimaised ajaveetmised meile päris piisava koguse hingetõmbepausikesi igapäevatoimetuste vahele.

Aitäh kõigile, kes on meie jaoks olemas! Meie oleme teie jaoks ka!

_______________________

Pühapäevaõhtune pokker.

Õhtustest turniiridest pole palju rääkida, sest kuigi võitsin taas kaks Womens’ Sunday pääset ja jõudsin ka sihtmärk-turniiril rahadesse, olin 19. kohas siiski pettunud ning ka mingeid märkimisväärseid käsi ette ei tulnud.

Õhtu kogutulemus, ca +180 dollarit, on hea selles mõttes, et polnud vähemalt miinus ja õnneks läks sedapidi, et võitsin suurema sisseostuga turniiridel vähemalt miinimumraha ning kaotasin mikroturniiridel.

Kaheksajalas ei saanud ka tänasel viimasel turniiril mängu üldse käima ja sellest liigast jäi vaatamata ühele võidetud turniirile veidi niru tunne sisse. Eks  katsun seda peagi leevendada EMV HORSE hea esinemisega ;).

Järgmise kahe nädala sisu on pokkeri EMV. Olge tublid!

 

 

Laupäevane grind

Seoses asjaoluga, et täna tähistame keskmise lapse sünnipäeva, mõtlesin vahelduseks laupäeval mängida ja seda kohe päris tõsiselt.

Pole ammu korralikku pikka turniiriõhtut teinud, aga sain tohutu mängutõuke Superweekendilt, kus mängisin väga hästi. Võib-olla polnud kõik mu pokkerikäigud superhead, kuid olen tohutult rahul oma keskendumise ja jälgimisvõimega.

AA-ga TT vastu väljakukkumine (suutsin nelja jagatud ässapaariga sel turniiril võita vaid ühe poti) on variatsioon, mille vastu ei saa, ja mis tekitab vaid võimaluse kellelegi oma halba jooksu kurta. Muidugi on kahju kukkuda enda jaoks tähtsalt turniirilt, kui oled juba kenasti teise päeva jõudnud ja sealgi hädavajaliku duubli kätte saanud ning siis pead unistusest üle keskmise stäkiga päriselt mängima hakata loobuma, kuid kurbuse asemel tundsin pigem hoopis tohutut soovi taas veidi asjalikumaid turniire mängida.

Mõneti tundub, et väide nagu rikuks kodumängud professionaali ära, võib isegi õige olla, sest tavaliselt tegelen ma Eestis mängides peamiselt sotsiaalse suhtlemisega ja unustan mängijate jälgimise ja nende käikude analüüsimise täitsa ära. PokerNews Live sisseost suurus ja seltskond ning veelgi väiksemad turniirid Pärnus või Viljandis ei pane paraku tulemuse nimel korralikult pingutama, vaid on mõeldud ikkagi meelelahutuseks!

Superweekendi esimeses lauas oli mul täpselt üks Eesti mängija (ja tema nime ei suuda ma paraku oma mälust üles leida, kuigi tegemist on väga kena noore poisiga, keda ma isegi mitmeid kordi ülekannete tarvis pildistanud olen) ja tema oli ka väga vaikne, seega oli minu jaoks tegemist superolukorraga, kus sain vait olla ja tõesti mänguga tegeleda.

Nojah, pärast väljakukkumist oli niisiis hammas verel ja õhtul pärast *kino võtsin kohe pihutäie turniire lahti (minu jaoks jube palju, sest vahepeal oli korraga ekraanil 7-8 turniiri ja see on minu jaoks juba üsna keeruline hallata, kuna mulle meeldib kogu aeg tervet lauda vaadata, ehk siis 4 lauda on parim, 6 on enam-vähem ja üle selle läheb jamaks).

Kokku mängisin õhtu jooksul 13 turniiri, sest jõudsin suuremal osal suhteliselt sügavale.

Siuksed turniirid ja tulemused noppisin:

1 $16,5 29,83 13,33 turbo mincash
2 $14,2 0 -14,2 sat
3 $6 14,74 8,74 45sng
4 $15 0 -15 45sng turbo mull
5 $8,8 0 -8,8 sat
6 $5,5 171,6 166,1 Womens Daily 1.koht
7 $11 0 -11 SunMil sat
8 $0 0 0 VIP freeroll
9 $5,5 0 -5,5 Women’s Sunday sat
10 $11 55 44 Women’s Sunday  sat pilet
11 $15 16,11 1,11 sng180 turbo mincash
12 $21 2939 2918 $11 NLH Rebuy 5.koht
13 $8 0 -8 sng180 turbo
$137,5 $3226,28 $3088,78

Seega lühidalt olen rahul, aga mitte päris, sest ma nii väga tahtsin seda $11+R NL Holdemit ära võita ja see tundus korduvalt nii võimalik. Paraku liidriseisust andisn pisikestele vist vähemalt 5 duublit ja lükkamise faasis mängis rolli juba ainult see, et õnne ei jagunud rohkemaks kui 5. kohaks. Üldiselt olen ka oma mänguga rahul, kuigi viimasel turniiril olid 4.-5. tund väga rasked: uni tikkus peale, teised turniirid olid lõppenud ning tuli end vägisi hoida “S***a kah!” tüüpi callidest või all-in lüketest. Enamasti suutsin end ka kontrollida, aga ükskord vajasin A5-ga pärast tobedat ületõstet suht tight mängija vastu kõvast abi AK vastu sattudes – õnneks läkski pott pooleks. See pääsemine ehmatas mõneks ajaks “kaineks” ning kui finaallauda jõudisme, oli väsimus ka kadunud.

________________

*kino – “Jaht” Artises = Väga hea film!

Kuidas kaalulangetajad vastlad üle elasid? (9.päev)

Ei saa salata, et toiduga patustamata me täna päriselt olla ei plaaninudki.

Kuni kelgumäele minekuni olime tublid: hommikul sõime putru ja päeval läätsehautist. Ka õhtusööki koos minu ema perega alustasime värskest salatist, kuid hiljem eksis Imre reeglite vastu sealihast šašlõkiga ja mina nautisin lisaks ära terve vastlakukli.

Asi oli seda väärt ja kahetsema ei asu, sest usume, et kelgumäel sai kalorid kenasti ära põletatud.

 Hõissa vastlad!

Aja ennast vormi! (8. päev)

Nädal organismi puhastamist sai läbi ja me otsustasime, et anname endale laupäevase patustamise tõttu hindeks: “Veidike kaldusin nõuetest kõrvale, aga ei midagi hullu!”

Esimese, hoovõtu-nädalaga kaotasin kokku 2,6kg ja olen rahul!

Täna jätkasime siis juba tavapärasele söömisele sarnanevat toitumist ning Imre alustas juba ka konkreetsete võimlemisharjutustega probleemsetele piirkondadele.

Mina samal ajal rookisin lund, sest mulle tõesti meeldib ikkagi eelkõige selline liigutamine, millel on mõte sees. Pealegi on lumerookimine minu jaoks peaaegu meditatiivne tegevus, pärast mida tunnen end alati kuidagi õnnestunult väsinult. Aga homme võimlen ikka juba ise ka!

Aga mis siis juhtus laupäeval?

Mul oli juba enam-vähem sellest päevast peale, kui me Pärnus “2 paari” bounty-turniirilt tagasi Tallinna poole sõitsime, soov sinna tagasi minna ja see mõte sai laupäevalõunase kapsa ja tomati juures Imrele maha müüdud.

Mõeldud (mitte kuigi kaua) ja tehtud (ca 12 tunniga)! Lapsed vanaema juurde ja Pärnusse.

Kava:

* Teatrietendus “Imetegija”. Pikemalt selgitamata oli meie jaoks ilmselt tänu teema haakuvusele meie eluga väga hea draamatükk!

* “Grand Cafe”, kus sõime mõlemad vaid eelroa ja jõime sidruniga vett, kaldudes sellegagi programmist päris kõvasti kõrvale.

* “2 paari” ja ÖÖpokker, kus lobisesime ja naersime ja mängisime pokkerit ning patustasime järgmiselt: Imre 4 õlut, mina 1 Lion’i šokolaad ja 2 siidrit.

* Ööbimine ja hommikusöök ülisõbraliku ja toreda perenaisega “Green Villa’s”. Hommikusöögiks võtsime väikese kausitäie putru, mida tegelikult poleks programmi järgi veel enne esmaspäeva teha tohtinud, aga muus osas olime korralikud.

* Jalutuskäik rannas ja sõit koju.

 

 

 

 

Aja oma keha vormi (5. päev)

Tunnen end endiselt väga hästi ja otseselt tühja kõhtu pole kannatama pidanud, kuid aeg-ajalt avastan sellele vaatamata,  et olen unistamas esmaspäevast, mil võin ära süüa need 4 riisivahvlit, mis pühapäeva õhtust saati mind leivakorvis ootavad.

Vaid teisipäeval jätsime ajanappuse tõttu igapäevase kõndimisretke tanklani ja tagasi ära, teistel päevadel oleme oma värsketest salatitest ja köögiviljahautistest saadud superenergia kenasti terviserajale viinud. Täna, maas seda paksu ja kleepuvat lund nähes oli algul küll tunne, et tervet ringi ilmselt ära teha ei jaksa, kuid omavahel Eesti pokkerimängijaid taga rääkides jõudsime ootamatult sihtpunktini ja kuna me ju tanklas ei ela, tuli sealt ka omadel jalgadel tagasi mütata.

Kaalust on märkamatult kadunud täpselt 3 kg, rasvaprotsent veel muutunud ei ole. Esialgu tundub, et programm on üllatavalt kerge! Kõigele lisaks on Imre selle mulle nii lihtsaks ja maitsvaks teinud: menüü koostab ja toidud valmistab tema, mina lihtsalt istun kaetud laua äärde ja naudin.

Programmi esimene – puhastav osa – lõpeb esmaspäeval ja ma ei näe hetkel ees küll midagi, mis selle läbimist takistada võiks.

Leidsin täna oma üle-eelmise aasta märkmiku ja seda sirvides avastasin, et ma olin 2 aastat tagasi täpselt samas kaalus, mis ka nädal tagasi. Ei oskagi hinnata, kas see on halb või hea, aga kindlasti pole see kõige hullem, sest vähemalt juurde pole midagi tulnud. 😉

Lastel oli aga tõeline talverõõmupäev:

 

Klõpsud

I klõps.

Ostsin detsembris Max Tomlinsoni raamatu “Aja oma keha vormi” kindla veendumusega, et haaran härjal kohe sarvist ja teen teoks. Sirvisin päeva ja sirvisin kaks, pidasin vaikselt ja valjult plaani, ühel ööl tegin enda objektiivse hindamisegi ära, kuid juba järgmisel ununes raamat öökapile.

Olin Imrele rääkinud, et tahaksin proovida selle programmi läbimist, kuid teda otseselt ühinema polnud kutsunud.

See oli vist pühapäeval, kui ta ise raamatut sirvima asus.

Esmaspäeva hommikul hakkasime programmiga hiilivalt pihta ja pärastlõunast juba tõsiselt. Enamuse esmaspäevast uuris Imps nii  seda raamatut kui teisi, koostas menüüsid ja ostunimekirju ning nüüd oleme siis ette võtnud oma esimeses radikaalse toitumise ja liikumise programmi. Ma tundsin järsku äärmiselt teravalt, et mul on paks olemisest konkreetselt kõrini!

Seljataha jäävad vähemalt 5 aastat kaootilist pusimist kaalu ja tervisega, oleme üsna sihilikult hoidunud otsestest eridieetidest ning püüdnud puhtalt liikumise ja tervislikuma toitumise abil asja kontrollida.

Nüüd aga on klõps vist tõesti ära käinud ja kuigi toitume hetkel peamiselt vaid maitsestamata köögiviljast, tunnen end kergemini ja lootused, et asi õnnestub, on hämmastavalt kõrged. Kolme päeva jooksul pole ma tundnud ei tühja kõhtu ega kehva enesetunnet, lähen probleemideta kesköö paiku magama (mis on väga hea, sest enne istusin ma ju pidevalt 4-5 üleval) ja samas olen ärkveloleku ajal kuidagi erksam.

Ma ei julge öelda, et see ongi see kõige õigem asi, mida tegema peab, aga võtame seda Impsuga kui 2-kuulist distsipliiniharjutust ja hindame asja mõtekust ja toimivust alles siis, kui see aeg läbi saab.

II klõps.

Ma ei mängi enam pokkerit, kui selleks väga suurt soovi pole. Istusin varem alailma õhtuti harjumusest arvuti taha ja tegin esimese asjana ikka pokkerilauad lahti. Veebruaris on asjad hoopis teistmoodi. Avan arvuti, loen ja suhtlen, mängin mingit lõõgastavat mängu ja alles seejärel kaalun, kas üldse mängida mõni turniir või natuke badugit.

III klõps.

Sel aastal oleme Imrega väga tublid kõndijad olnud ning laupäevane Keila-Joa matkaraja külastus oli lihtsalt võrratu!

Pilt tehtud laupäeval Türisalu pangal.