Kui Sa midagi väga kardad, siis Sa seda natuke ikka soovid ka…

…olevat keegi tark mees kunagi kuskil öelnud.

Niisiis nüüd kirjutan stiilselt nagu teismeline kooliplika kunagi:

Hommikul ärkasin üles ja käisime keskmise lapsega koolis raamatute järgi.

Seejärel tulin koju, sõin hommikust, pakkisin pooled raamatud ära ja käisin vanema lapsega arstil, kooli jaoks kingi ostmas ning koolis tema raamatute järgi.

Kohe peale seda käisime mehega arsti juuers, tulime korraks koju ning läksime kassiga arstile.

Lapsed olid trennis ja meie käisime kõndimas – muidugi jäime paduka kätte!

Õhtul pakkisin ka teise poisi raamautud ära.

Veeres-veeres päevakene õhtu poole, aga kuhugi kuklasse jäi ebamääraselt kripeldama, nagu oleks midagi tähtsat tegemata jäänud.

Muidugi kuskil seal vahepeal tuli leida aega töö jaoks ning 21:00 istusin pokkerilauda – päris korralik harjutuspäev kooliks!

Kõlab kui nutulaul, aga tegelikult mulle tänane päev täitsa meeldis.

Jõudu kõigile lapsevanematele – lapsed on elu õied!

Kes suudaks aega peatada

Aeg lendab!

No tõesti, see on uskumatu, et me pole alates esimesest juulist blogisse mitte midagi kirjutanud!
Oleme töö ja puhkamisega nii hõivatud olnud, et mahaistumiseks, asjade läbimõtlemiseks, liiatigi kirja panemiseks pole lihtsalt aega jagunud.
On olnud väga tegus ja samas mõnus suvi.

30.juulil sai meil abielus oldud 7 aastat! Lihtsalt veel üks tõestus, et aeg tõesti lendab kiiresti!

Aga ajakene, palun võta hoogu maha ja lähme edasi pisikeste sammukestega, sest seal päris ees ei oota midagi sellist, mille poole ümbritsevat märkamata üldse tormata tasuks!

Ma ei taha veel sügist, eriti kooli algust, sest hommikused varased ärkamised ja laste kooliskäimisega seotud kohustused heidutavad mind võrdselt.
Tahan, et viimane koolieelne nädal oleks pikk terve igavik!

Muide, olen hakanud jälle sõnu seadma, luuletamiseks on seda palju nimetada, aga sõnad lihtsalt tahavad ritta minna, tegin nende jaoks eraldi all-lehe kah, vaata ülevalt menüüst ;).